Erinevus lehekülje "Vene-Rootsi sõda (1495–1497)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Soome territoorium [[Lõuna-Soome]]s, ajaloolised piirkonnad: [[Päris-Soome]], [[Uusimaa]], [[Satakunta]], [[Häme]], [[Savo]], [[Pohjanmaa]] olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territoorimi [[Karjala]] hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid [[Loode-Venemaa]]l valitsenud ja [[Ingeri]]sse laienenud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] huvidega. Rootsi [[Ristisõjad Venemaal|edasitungi idasuunal]] peatas 1240. aastal [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Jaroslavitš]]i poolt juhitavate Novgorodi vägedega [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] Neevasse suubumiskohas toimunud [[Neeva lahing]]. Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala [[Ingerimaa]]l, [[Vadja viiendik]]u.
[[Pilt:Pähkinäsaaren rauha.png|left|pisi|200px|Rootsi valduste (Soome) ja Novgorodi vabariigi vaheline piirijoon pärast 1323. aasta [[12. august]]ilaastal Orešekis/ [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähklisaare rahu]]. Piirijoon valduste vahel märgiti [[Soome laht|Soome lahest]] mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]], põhjapool [[Saima järv]]eni ja seejärel loodes kuni [[Botnia laht|Botnia laheni]]]]
Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta [[12. august]]il Orešekis/ [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähklisaare rahu]]. Piirijoon valduste vahel märgiti [[Soome laht|Soome lahest]] mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]], põhjapool [[Saima järv]]eni ja seejärel loodes kuni [[Botnia laht|Botnia laheni]]. Novgorodi valdusse jäid [[Ingerimaa]]l, [[Vadja viiendik]]us [[Käkisalmi]] [[kirikukihelkond|kirikukihelkonna]] (vene ''[[:ru:Корельский уезд|Корельский уезд]]'') [[pogost]]id: Ilomantsi (''Иломанский погост''), Kaupungin ehk [[Räisälä]] (''Городенский''), Kurkijoki (''[[:ru:Кирьяжский погост|Кирьяжский]]''), Rautu (''Ровдужский''), Sakkola (''Саккульский''), Salmi (''Соломянский''), Sortavala (''Сердовольский'').
 
Rootsi valdustesse [[Karjala]]s jäid [[Karjala kannas]]el ja [[Laadoga]]st põhjasuunal: [[Äyräpää]] (''Огребу''), [[Jääski]] (''Яаски'', rootsi ''Jäskis'') ja [[Savo]] (''Севилакша'', rootsi ''Savolax'') pogostid.
[[Pilt:Karjala kaart.jpg|thumb|300px|Karjala ajaloolised osad]]
 
[[Moskva suurvürst]]i [[Ivan III]] poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriigile [[1478]]. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused.
 
Sõjaliste ettevalmistustena alustati Ivan III poolt Narva jõe suudmes [[Ivangorodi kindlus]]e ehitamisega 1492. aastal (mis lõpetati 7 nädalaga) ning [[1493]]. aastal Rootsi vaenlase Norra ja [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] [[Taani kuningas|kuninga]] (1481–1513) ja [[Kalmari unioon]]i [[monarh]]i [[Hans]]uga.
 
[[1495]]. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valdusi Soomes. [[30. november|30. novembril]] [[1495]] saavutasid end kaitsnud soomlased [[Viiburi kindlus]]e ülema [[Knut Posse]] juhtimisel vene vägede üle võidu.
 
69 105

muudatust