Erinevus lehekülje "Tuul" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 10 baiti ,  7 aasta eest
P
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 194.150.65.6 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.)
P
{{See artikkel|räägib liikuvast õhust; Mongoolias voolava jõe kohta vaata artiklit [[Tuul (jõgi)]].}}
[[Pilt:Vind i vand.jpg|thumbpisi|Tuule jälg lombil]]
 
[[Pilt:Vind i vand.jpg|thumb|Tuule jälg lombil]]
'''Tuul''' on looduslikel põhjustel liikuv õhk.
 
Tuul on põhjustatud [[rõhk]]ude erinevusest. Rõhkude erinevuse tekkimisel hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Kaks kõige põhilist asjaolu, mis põhjustavad globaalseid õhu liikumisi, on ekvaatori ja pooluste erinev soojenemise kiirus ning [[planeet|planeedi]] pöörlemine, mis omakorda tekitab [[Coriolisi efekt]]i. Suureskaalalised tuuled lähenevad alati [[Geostroofiline tasakaal|geostroofilisele tasakaalule]], kuid [[hõõrdejõud]] Maa pinna lähedal aeglustab tuuli ning geostroofiline tuul ei saa tekkida.<ref>{{cite web|author = JetStream|title = Tuule päritolu|publisher = National Weather Service Southern Region Headquarters|year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.srh.noaa.gov/jetstream//synoptic/wind.htm}}</ref>
 
[[Geostroofiline tuul]] on tasakaal, mis tekib Coriolisi jõu ja õhurõhu gradientjõu vahel. Coriolisi jõud kallutab liikuva õhuosakese esialgsest liikumissuunast kõrvale ning õhurõhu [[gradientjõud]] paneb õhuosakese liikuma kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonna suunda. Nende jõudude koosmõjul kujuneb välja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tähendab ühtlast ja sirgjoonelist liikumist piki [[Samarõhujoon|isobaar]]e, st tuul puhub piki [[samarõhujoon]]i.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref> [[Termiline tuul]] on geostroofilise tuule erinevus kahe horisontaalse õhukihi vahel. See esineb ainult horisontaalse [[Temperatuuri gradient|temperatuuri gradientide]] korral.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology| year= 2009| url = http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=thermal+wind&submit=Search| title = Termaaltuul| publisher = American Meteorological Society| accessdate = 2012-10-03}}</ref> [[Gradienttuul]] on sarnane geostroofilisele tuulele, kuid seal liigub õhuosake mööda kõverjoonelist trajektoori ja seepärast mõjub sellele õhule [[kesktõukejõud]].<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref>
 
==Mõõtmine==
[[ImagePilt:Anemoscopi.JPG|thumb|right|100pxpisi|Tuulesokk]]
Tuule suuna all mõistetakse suunda, kust tuul puhub. Seda võib väljendada kraadides või [[ilmakaar]]tes. Näiteks lõunatuul puhub lõunast põhja.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2009|accessdate = 2012-10-03|url = http://www.ilm.ee/index.php?46671}}</ref> Pöörlev [[tuulelipp]] on tuule suuna mõõtmise vahendiks. Lennujaamades kasutatakse tuule suuna määramiseks põhiliselt [[tuulesokk]]e, kuna selle rippumise nurga järgi saab määrata ka ligikaudse tuule kiiruse.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology|year=2009|url=http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=wind+sock&submit=Search|title=Tuulesokk|publisher=American Meteorological Society|accessdate=2012-10-03}}</ref> Tuule kiiruse mõõtmiseks kasutatakse [[Anemomeeter|anemomeetreid]] millel enamasti on selleks kas propeller või seest tühjad pöörlevad poolkerad.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology|year=2009|url=http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=anemometer&submit=Search|title=Anemomeeter|publisher=American Meteorological Society|accessdate=2009-03-17}}</ref>
 
 
==Kohalikud tuuled==
[[FilePilt:Diagrama de formacion de la brisa-breeze.svg|thumbpisi|A: Merebriis, B: Maabriis]]
===Mere- ja maabriis===
 
 
===Transport===
[[Pilt:Purjekas allatuult.JPG|thumbpisi|Purjekas sõitmas allatuult]]
[[Purjelaev]]u on mitmesuguseid, kuid neil kõigil on põhilised omadused, mille poolest nad sarnanevad. Kui välja arvata pöörlevate silindritega laevad, mis kasutavad edasi liikumiseks [[Magnuse efekt]]i, siis on igal purjelaeval [[laevakere]], [[taglastus]] ning vähemalt üks [[laevamast|mast]], mis hoiab üleval [[puri|purjeid]].<ref>{{cite book|coauthors=Ernest Edwin Speight and Robert Morton Nance|year=1906|url=http://books.google.com/?id=JUw2AAAAMAAJ&dq=structure+of+sailing+ship&printsec=frontcover|title=Britain's Sea Story, B.C. 55-A.D. 1805|publisher=Hodder and Stoughton|page=30}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Reis üle [[ookean]]i võib purjekal võtta mitmeid [[kuu (kalender)|kuid]].<ref>{{cite news|author=Brandon Griggs and Jeff King|year=2009|url=http://www.cnn.com/2009/TECH/03/09/plastic.bottle.boat/index.html|title=Boat made of plastic bottles to make ocean voyage|publisher=CNN|accessdate=2012-10-05}}</ref> Reisi pikenemise põhjuseks on tihti tuulevaikus,<ref>{{cite book|author=Jerry Cardwell|year=1997|url=http://books.google.com/?id=KeDCM93VtQsC&pg=PA110|title=Sailing Big on a Small Sailboat|publisher=Sheridan House, Inc|page=118|isbn=978-1-57409-007-9}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> torm või vastutuul, mis ei lase õiges suunas liikuda.<ref>{{cite book|author=Brian Lavery and Patrick O'Brian|year=1989|url=http://books.google.com/?id=uH--DfZKzE4C&pg=PA191|title=Nelson's navy|publisher=Naval Institute Press|page=191|isbn=978-1-59114-611-7}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Tugev torm võib viia laevahukule.<ref>{{cite web|author=Underwater Archaeology Kids' Corner|year=2009|url=http://www.wisconsinhistory.org/shipwrecks/kids/sse.asp|title=Shipwrecks, Shipwrecks Everywhere|publisher=Wisconsin Historical Society|accessdate=2012-10-05}}</ref>
 
Tuul mõjutab oluliselt ka erinevate õhusõidukite liikumiskiirust ja suunda.<ref>{{cite web|author=Tom Benson|year=2008|url=http://www.grc.nasa.gov/WWW/K-12/airplane/move2.html|title=Relative Velocities: Aircraft Reference|publisher=[[NASA]] Glenn Research Center|accessdate=2012-10-05}}</ref> Tuule suund ja kiirus on põhilisteks mõjutajateks, mis määravad lennujaamas toimuvaid operatsioone. Samuti on lennujaama rajad paigutatud vastavalt sellel alal valitsevatele tuultele. Lennuki õhkutõusu hetkel on eelistatud vastutuul, kuna taganttuul pikendab õhkutõusuks vajaliku raja pikkust ning raskendab kõrguse võtmist.<ref>{{cite web|publisher=Bristoli International Airport|year=2004|url=http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archiveurl=http://web.archive.org/web/20070508031807/http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archivedate=2007-05-08|title=Flight Paths|accessdate=2012-10-05}}</ref>
===Erosioon===
[[Ariidne kliima|Ariidses kliimas]] on põhiliseks erosiooni tekitavaks elemendiks tuul.<ref name="Erosion">{{cite web|author=Vern Hofman and Dave Franzen|year=1997|url=http://web.archive.org/web/20080705045200/http://www.ag.ndsu.edu/disaster/drought/emergencytillagetocontrolerosion.html|title=Emergency Tillage to Control Wind Erosion|publisher=North Dakota State University Extension Service|accessdate=2012-10-05}}</ref> Tuul tekitab erosiooni kahel viisil. [[Tuulekanne]] ehk deflatsioon põhjustab väikeste osakeste lendumise ja uude kohta transportimise. Teiseks nende lenduvate osakeste kokkupõrkamine mingi takistusega (näiteks kiviga) tekitab hõõrdumisega selle takistuse kulumise. [[Tuuleerosioon]] esineb tavaliselt vaid vähese või puuduliku taimkattega alades, kus ei saja vihma. Näiteks liivaluidete moodustumisel [[rand|rannas]] või [[kõrb]]es.<ref>{{cite web|author=United States Geological Survey|year=2004|url=http://geomaps.wr.usgs.gov/parks/coast/dunes/index.html|title=Dunes&nbsp;– Getting Started|accessdate=2012-10-05}}</ref>
 
===Mõju taimedele ja loomadele===
[[Anemohooria]]ks ehk tuulleviks nimetatakse ühte primitiivsemat seemnete levimise viisi. Olenevalt taime liigist võib juba õrna tuule korral seeme hõljuda õhus või liikuda mööda maad.<ref>{{cite book|coauthors=J. Gurevitch, S. M. Scheiner, and G. A. Fox|year=2006|title=Plant Ecology, 2nd ed|publisher=Sinauer Associates, Inc., Massachusetts}}</ref> Klassikaliseks näiteks võib tuua [[võilill]]e. Võilille seemne külge ühendatud sulgjas [[pappus]] aitab sellel läbida pikkasid vahemaid. Kuid tuulel on ka taimede kasvule ja levikule piirav mõju. [[Rannik]]ul, kus puhub tihti tugev tuul, on puud tunduvalt lühemad kui sisemaal. Tuul murrab ümber puid ning pühib minema õhukesed mullakihid, kuhu taimed kinnituda võiksid.<ref>{{cite journal|url=http://pubs.aina.ucalgary.ca/arctic/Arctic58-3-286.pdf|title=Wind-Conditioned 20th Century Decline of Birch Treeline Vegetation in the Swedish Scandes|journal=Arctic |volume= 58|issue= 3|year= 2005|pages=286–294|author=Leif Kullman}}Välja otsitud 2012-10-06</ref>
Madal temperatuuri ja tugeva tuule koosmõjul muutub [[veis]]e - ja [[lammas|lambakarja]] karvkatte kasutuks.<ref>{{cite journal|url=http://www.journalofanimalscience.org/content/40/1/161.full.pdf|pmid=1110212|title=Wind Chill Effect for Cattle and Sheep|author=D. R. Ames and L. W. lnsley|journal=Journal of Animal Science|volume= 40|issue=1|year=1975|pages=161–165}} Välja otsitud 2012-10-06</ref> [[Keiserpingviin]]id [[Antarktika]]s moodustavad külma ja tuule üleelamiseks kobaraid, kus pidevalt vahetatakse välimisi [[pingviin]]e välja sisemiste vastu. See aitab hoida soojuse kaost kokku kuni 50%.<ref>{{cite web|url=http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=6216|title=Adapting to the Cold|author=Australian Antarctic Division|accessdate=2012-10-06|date=2008-12-08|publisher=Australian Government Department of the Environment, Water, Heritage, and the Arts Australian Antarctic Division}}</ref> Lisaks jahutavale toimele kannab tuul endaga kaasa lõhna ja heli. Ülestuult asuvat saaklooma või kiskjat on parem haista ja kuulda ning allatuult halvem. Näiteks [[vapiti]] ehk kanadahirv võib vastutuult asuvat röövlooma haista juba 800 meetri kauguselt.
 
{{Commons|Wind|Tuul}}
 
==Vaata ka==
*[[Tuuleenergia]]
{{col-end}}
 
==Viited==
{{Reflist|30em}}
 
 
[[Kategooria:Tuuled| ]]
16 913

muudatust