Venemaa Keisririik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
69. rida:
Keisririigi eksistentsi jooksul toimusid muutused keisririigi elankikkonna seisuste jaotuses, kuid põhiseisused olid: [[aadel]] (''дворяне''), [[vaimulikud]], linnakodanikud, (''межане'') ja maaelanikud. [[1897]]. aastal toimunud rahvaloenduse ajal oli juba 12 elanikkonna seisuste klassifikatsiooni: [[Pärilik aadel]], [[Isiklik aadel]], [[Pärilik aukodanik]], [[Isiklik aukodanik]], [[Vaimulik]], [[Kaupmees]], [[Talupoeg]], [[Kasakas]], [[Erusoldat Niokolai I ajast]], [[Väikekodanlane]], Võõras, [[Soomlane]].
===Rahvad ja usundid===
Venemaa keisririik oli oma arengu lõpuajastul mitmerahvuseline ja suhteliselt ususalliv riik: elanikkonnast moodustasid 98% [[venelased]], [[ukrainlased]], [[rumeenlased]], [[kreeklased]], [[komid]], [[mordvalased]], [[tšuvašsidtšuvašid]] ja [[jakuudid]], kes olid [[Vene Õigeusu Kirik|vene õigeusku]] ja [[Kreeka-katoliku kirik|Kreeka-katoliku]] kirikusse kuuluvad [[õigeusk]]likud; [[kasahhid]], [[usbekid]], [[kirgiisid]], [[tadžikid]], [[tšetšeenid]] ja [[dagestanlased]] – [[moslemid]]; enam kui 98% [[poolakad|poolakaid]] ja [[leedulased|leedulasi]] – [[katoliiklased]]; [[soomlased]], [[rootslased]] ning suur osa [[eestlased|eestlasi]] ja [[lätlased|lätlasi]]– [[luterlus|luterisuslised]] ja üle 96% [[kalmõkid|kalmõkke]] – [[Lamaism|lamaistid]].
 
Venemaal elavad [[sakslased]] oli aga jagunenud usutunnistuselt (analoogselt [[Saksamaa]]ga), neist oli 13,5% katoliiklasi, ülejäänud luteriusku või üle läinud vene õigeusku; [[valgevenelased|valgevenelaste]] seas oli 18% [[kreeka uniaadikirik]]u liikmeid; lätlaste seas oli 18% katoliiklasi, 4,5% – vene õigeusklikke, ülejäänud olid luteriusulised; eestlaste seas oli 13,2% vene õigeusklikke, ülejäänud luteriusulised; 6–7% [[volga tatarlased|volga tatarlasi]] ja 24,6% [[tšerkessid|tšerkesse]] olid õigeusklikud, ülejäänud aga islamiusulised.