Venemaa Keisririik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
69. rida:
Keisririigi eksistentsi jooksul toimusid muutused keisririigi elankikkonna seisuste jaotuses, kuid põhiseisused olid: [[aadel]] (''дворяне''), [[vaimulikud]], linnakodanikud, (''межане'') ja maaelanikud. [[1897]]. aastal toimunud rahvaloenduse ajal oli juba 12 elanikkonna seisuste klassifikatsiooni: [[Pärilik aadel]], [[Isiklik aadel]], [[Pärilik aukodanik]], [[Isiklik aukodanik]], [[Vaimulik]], [[Kaupmees]], [[Talupoeg]], [[Kasakas]], [[Erusoldat Niokolai I ajast]], [[Väikekodanlane]], Võõras, [[Soomlane]].
===Rahvad ja usundid===
Venemaa keisririik oli oma arengu lõpuajastul mitmerahvuseline ja suhteliselt ususalliv riik: elanikkonnast moodustasid 98% [[venelased]], [[ukrainlased]], [[rumeenlased]], [[kreeklased]], [[komid]], [[mordvalased]], [[
Venemaal elavad [[sakslased]] oli aga jagunenud usutunnistuselt (analoogselt [[Saksamaa]]ga), neist oli 13,5% katoliiklasi, ülejäänud luteriusku või üle läinud vene õigeusku; [[valgevenelased|valgevenelaste]] seas oli 18% [[kreeka uniaadikirik]]u liikmeid; lätlaste seas oli 18% katoliiklasi, 4,5% – vene õigeusklikke, ülejäänud olid luteriusulised; eestlaste seas oli 13,2% vene õigeusklikke, ülejäänud luteriusulised; 6–7% [[volga tatarlased|volga tatarlasi]] ja 24,6% [[tšerkessid|tšerkesse]] olid õigeusklikud, ülejäänud aga islamiusulised.
|