Redaktsioon: 14. juuli 2013, kell 00:54 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. juuli 2013, kell 13:58 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: {{Mall:Sõjaline konflikt \|konflikt= Esimene Moskva-Leedu sõda \|osa=[[Moskva-Leedu sõjad\|Moskva-Leedu sõdadest]]:<br>Moskva-Leedu sõda (1492–1494)<br>Teine Moskva-Leedu sõda (1500–1503)<br>[[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)\|Kolmas Moskva-Leedu sõda]] (1507–1508)<br>[[Moskva-Leedu sõda (1512–1522)\|Neljas Moskva-Leedu sõda]] (1512–1522)<br>[[Moskva-Leedu sõda (1534–1537)\|Viies Moskva-Leedu sõda]] (1534–1537) ~~\|osa=[[Moskva-Leedu sõda\|Moskva-Leedu sõdadest]]~~ \|pilt= \|pildiallkiri= 18. rida: \|kaotused2= }} '''Moskva-Leedu sõda ~~1487-1494~~1487–1494''' (''Piirisõda'') — sõda ühel poolt [[Moskva suurvürstiriik\|Moskva suurvürstiriigi]] ja teiselt poolt Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning sellega personaalunioonis oleva [[Poola Kuningriik\|Poola Kuningriigi]] vahel. ==Sõjaeelne olukord== 15. sajandi lõpuks teostus täielikult [[Kirde-Venemaa]] maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika pidi paratamatult viima vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga [[Lääne-Venemaa]] maade valitsemise pärast, kus tekkis moskvameelne [[opositsioon]]. Piirisõjast sai sellise vastasseisu esimene tulemus, pannes aluse tervele reale Moskva-Leedu sõdadele 15–16. sajandil.▼ [[Pilt:VKL-1462-ru.png\|left\|thumb\|240px\|[[Oka\|Oka jõe]] ülemjooksul asuvad Verhovski vürstiriigid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis [[1462]]. aastal]] [[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png\|left\|thumb\|240px\|[[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] 13. –15. sajandini]]▼ [[Image:Kazimierz Jagiellonczyk.jpg\|thumb~~\|left~~\|Leedu, Vene ja Žemaitija ~~suurvürstiriigi~~ suurvürst (1440–1492) ja [[Poola kuningas]] (1444/1447–1492) [[Kazimierz IV]]]]▼ [[Pilt:Aleksander Jagiellonczyk.jpg\|thumb\|right\|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst ja(1492–1506), Poola kuningas ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst (1501–1506) [[Aleksander (Poola kuningas)\|Aleksandras]]. [[Jan Matejko]] maal.]]▼ [[Pilt:Ivan III of Russia.jpg\|left\|thumb\|~~left~~240px\|Moskva suurvürstiriigi suurvürst (1462–1505) [[Ivan III]]]]▼ 1470-ndatel aastatel algasid [[Oka\|Oka jõe]] ülemjooksul asuvate Verhovski vürstiriikide ([[Karatšejevi vürstiriik\|Karatšejevi]], [[Zvenigorodi vürstiriik\|Zvenigorodi]], [[Kozelski vürstiriik\|Kozelski]], [[Mosalski vürstiriik\|Mosalski]], [[Peremõšli vürstiriik\|Peremõšli]], [[Novosili vürstiriik\|Novosili]], [[Beljovski vürstiriik\|Beljovski]], [[Vorotõnski vürstiriik\|Vorotõnski]], [[Odojevi vürstiriik\|Odojevi]], [[Tarusa vürstiriik\|Tarusa]], [[Barjatinski vürstiriik\|Barjatinski]], [[Konino vürstiriik\|Konino]], [[Meštšovski vürstiriik\|Meštšovski]], [[Obolenski vürstiriik\|Obolenski]] ja [[Spažki vürstiriik]]) vürstide ([[Tšernigov-Severski]] vürstide järeltulijad, kes olid vasallsõltuvuses Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigist) üleminekud koos oma valdustega Moskva ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik\|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst\|suurvürsti]] teenistusse. Moskva suurvürsti alamaks minekut soodustas ka nende riikide vürstide vene ([[Rjurikovitšid]]) päritolu, vene õigeusustunnistus). Lisaks sõlmimisid riike pidevalt sõjaretkedega rüüstanud [[Krimmi khaaniriik]] ja Moskva [[1474]]. aastal liidulepingu, mille tulemusel suutis Moskva riik vältida rüüsteretki nendele maadele. 1480. aastal uues liidulepingus määratlesid osapooled konkreetselt oma sõjalised vastased: Suurhord ja Leedu suurvürstiriik. ~~Osastisvürstiriikide~~[[Osastisvürstiriik]]ide üleminekuprotsessid tugevnesid vastavalt Moskva suurvürstiriigi järjekordsetele välispoliitilistele õnnestumistele ([[Novgorodi Vabariik\|Novgorodi Vabariigi]], [[Pihkva vürstiriik\|Pihkva vürstiriigi]] [[Tveri vürstiriik\|Tveri vürstiriigi]] jt. ühendamine, vabanemine [[Kuldhord]]i sõltuvusest), ja massilise iseloomu võttis aastal [[1487]], kui Ivan III saavutas võidu [[Kaasani khaaniriik\|Kaasani khaaniriigi]] üle.▼ ▲[[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png\|thumb\|240px\|[[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] 13. –15. sajandini]] Ühena esimestest läks Moskva teenistusse [[Odojevi vürstiriik\|Odojevi vürstiriigi]] vürst Semjon Jurjevitš, kes aga hukkus varsti piirikonfliktis Leedu suurvürstiriigi vägedega. Aastatel 1481–1482 põgenes Moskva teenistusse ka Fjodor Ivanovitš Belski, kes oli kavandanud vandenõu suurvürst [[Kazimierz IV\|Kazimierase]] vastu ning kavatses lahutada suurvürstiriigist oma osastisvaldused, suurvürstiriigi idaosa, kuni [[Berezina jõgi\|Berezina jõeni]]. ▲15. sajandi lõpuks teostus täielikult [[Kirde-Venemaa]] maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika pidi paratamatult viima vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga [[Lääne-Venemaa]] maade valitsemise pärast, kus tekkis moskvameelne [[opositsioon]]. Piirisõjast sai sellise vastasseisu esimene tulemus, pannes aluse tervele reale Moskva-Leedu sõdadele 15–16. sajandil. ▲[[Pilt:Ivan III of Russia.jpg\|thumb\|left\|Moskva suurvürstiriigi suurvürst [[Ivan III]]]] ▲1470-ndatel aastatel algasid [[Oka\|Oka jõe]] ülemjooksul asuvate Verhovski vürstiriikide ([[Karatšejevi vürstiriik\|Karatšejevi]], [[Zvenigorodi vürstiriik\|Zvenigorodi]], [[Kozelski vürstiriik\|Kozelski]], [[Mosalski vürstiriik\|Mosalski]], [[Peremõšli vürstiriik\|Peremõšli]], [[Novosili vürstiriik\|Novosili]], [[Beljovski vürstiriik\|Beljovski]], [[Vorotõnski vürstiriik\|Vorotõnski]], [[Odojevi vürstiriik\|Odojevi]], [[Tarusa vürstiriik\|Tarusa]], [[Barjatinski vürstiriik\|Barjatinski]], [[Konino vürstiriik\|Konino]], [[Meštšovski vürstiriik\|Meštšovski]], [[Obolenski vürstiriik\|Obolenski]] ja [[Spažki vürstiriik]]) vürstide ([[Tšernigov-Severski]] vürstide järeltulijad, kes olid vasallsõltuvuses Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigist) üleminekud koos oma valdustega Moskva teenistusse. Moskva suurvürsti alamaks minekut soodustas ka nende riikide vürstide vene ([[Rjurikovitšid]]) päritolu, vene õigeusustunnistus). Lisaks sõlmimisid riike pidevalt sõjaretkedega rüüstanud [[Krimmi khaaniriik]] ja Moskva [[1474]]. aastal liidulepingu, mille tulemusel suutis Moskva riik vältida rüüsteretki nendele maadele. 1480. aastal uues liidulepingus määratlesid osapooled konkreetselt oma sõjalised vastased: Suurhord ja Leedu suurvürstiriik. Osastisvürstiriikide üleminekuprotsessid tugevnesid vastavalt Moskva suurvürstiriigi järjekordsetele välispoliitilistele õnnestumistele ([[Novgorodi Vabariik\|Novgorodi Vabariigi]], [[Pihkva vürstiriik\|Pihkva vürstiriigi]] [[Tveri vürstiriik\|Tveri vürstiriigi]] jt. ühendamine, vabanemine [[Kuldhord]]i sõltuvusest), ja massilise iseloomu võttis aastal [[1487]], kui Ivan III saavutas võidu [[Kaasani khaaniriik\|Kaasani khaaniriigi]] üle. 1480-ndatel aastatel toimus rida Moskva suurvürstiriigi vägede rünnakuid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi territooriumile, näiteks aastal [[1487]] ründas vürst Ivan Mihailovitš Vorotõnski [[Mezetski]]t ja röövis selle paljaks, ja siis sõitis ära Moskvasse. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik esitas protesti, mida Ivan III keeldus rahuldamast, mis viis tegelikult sõja alustamiseni. ▲[[Image:Kazimierz Jagiellonczyk.jpg\|thumb\|left\|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst ja [[Poola kuningas]] [[Kazimierz IV]]]] Sõjas eristatakse 2 etappi: * 1 etapp ~~1487—1492~~1487–1492; * 2 etapp ~~1492—1494~~1492–1494. ==Sõjategevus 1487–1492== ▲[[Pilt:Aleksander Jagiellonczyk.jpg\|thumb\|right\|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst ja Poola kuningas Aleksander. [[Jan Matejko]] maal.]] Esimest etappi iseloomustasid kohalikud kokkupõrked. Sel perioodil teostati vürst Andrei ~~Vassiljevitši~~Vassiljevitš Kosoi Patrikejevi röövretked [[Vjazma]] maadele, suurvürsti inimeste retked Nedohodidesse, 11 Moskva vürsti retk [[Vorotõnsk]]isse, Moskva asevalitseja inimeste rünnakud [[Tšernokunstvo]]sse, Andrei Kolõtsjovi retk [[Bologoje]] kalmistule, vürst [[Fjodor Mihhailovitš Belski]] röövretked [[Toropets]]i valdadesse ja teised kokkupõrked. Moskva suurvürstiriik laiendas pidevalt oma mõjutsooni Verhovski vürstiriikides. Sellele aitas eriti kaasa [[Vorotõnski piiramine]] vene vägede poolt A. I. Kossoi Patrikejevi juhtimisel kevadel [[1489]]. Sama aasta lõpul läksid Ivan III poole üle kolm [[Belevsk]]i vürsti (Ivan, Andrei ja Vassili Vassiljevitš) ja kaks [[Vorotõnsk]]i vürsti (Dmitri Fjodorovitš ja Ivan Mihhailovitš), koos oma valdustega. ==Sõjategevus 1492–1494== Sõja teist etappi iseloomustas sõjategevuse aktiviseerumine, mille algus langeb kokku Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürsti Kazimierase surmaga ning Aleksandrase trooniletõusmisega. Venelased koos liitlastega võtsid [[1492]]. aasta lõpuks [[Mtsensk]]i, [[Ljubutsk]]i, [[Mosalsk]]i, [[Serpeisk]]i, [[Hlepen]]i, [[Rogatšjov]]i, [[Odojev]]i, [[Kozelsk]]i, [[Peremõšl]]i ja [[Serensk]]i. Sõja teist etappi iseloomustas sõjategevuse aktiviseerumine, mille algus langeb kokku Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürsti Kazimierase surmaga (7.7.1492) ning Aleksandrase Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi troonile tõusmisega. Samas aga nõrgenesid [[Jagelloonid]]e positsioonid, kuna Kazimierase järglased-pojad jaotasid isa päranduse: vanem poeg [[Jan I\|Jan Olbrachtile]], sai [[Poola kuningas\|Poola kuningaks]]; Leedu suurvürstiks noorem vend [[Aleksander (Poola kuningas)\|Aleksander]] (Aleksandras); Kazimierzi kolmas poeg [[Ulászló II\|Vladislav]] oli selleks ajaks juba [[Böömimaa kuningas\|Böömi]] ja [[Ungari kuningas]]. Moskvalased koos liitlastega vallutasid [[1492]]. aasta augustis [[Mtsensk]]i, [[Ljubutsk]]i, [[Mosalsk]]i, [[Serpeisk]]i, [[Hlepen]]i, [[Rogatšjov]]i, [[Odojev]]i, [[Kozelsk]]i, [[Peremõšl]]i ja [[Serensk]]i. 1492. aasta augustis-septembris vallutasid Moskva väed [[Vjazma]]maal, [[Hlepen]]i ja [[Rogatšov]]i linnad. [[1493]]. aasta alguses võtsid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi väed Mtsenski ja Serpeiski tagasi, kuid pidid vene vägede lähenedes taganema ja kaotasid võetud alad. Samal ajal sundisid vene väed [[Daniil Štšenja\|Daniil Vassiljevitš Štšenja]] juhtimisel alistuma [[Vjazma]]. Vürstid S. F. Vorotõnski, M. R. Mezetski, A. J. Vjazemski, V. ja A. Beljavski läksid Moskva alluvusse.▼ ▲[[1493]]. aasta alguses võtsid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi väed Mtsenski ja Serpeiski tagasi, kuid pidid ~~vene~~Moskva vägede lähenedes taganema ja kaotasid võetud alad. Samal ajal sundisid ~~vene~~Moskva väed [[Daniil ~~Štšenja\|Daniil Vassiljevitš~~ Štšenja]] juhtimisel alistuma [[Vjazma]] ning sur osa suursugusemaid kodanikke küüditati Venemaale. Vürstid S.Semjon F.Fjodorovitš Vorotõnski, M.Mihhail R.Romanovitš Mezetski, A.Andrei J.Jurjevitš Vjazemski, V.Vassili ja A.Andrei Vassiljevitš Beljavski läksid Moskva alluvusse, koos oma valdustega. Veebruaris [[1494]] sõlmiti poolte vahel "Igavene rahu", mille järgi läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid Moskva suurvürstiriigile, kes tagastas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile [[Ljubutsk]]i, Serpeiski, Mosalski, [[Opakov]]i ja ütles lahti nõudmistest [[Smolensk]]ile ja [[Brjansk]]ile. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)\|Aleksandras]] abiellus Ivan III tütre Jelenaga.▼ Sõjategevuse ajal ei olnud kahe riigi vahel kuulutatud välja ametlikku sõda ning ametlikult sõdisid vaid piirialade osastisvürstid ning Moskva väed liitusid sõjategevusega vaid, kui Moskva teenistusse läinud vürstide õigusi piirati. Vjazmamaa vallutamisel toimus võimuvõitlus valitseva Vjazma vürsti, kes säilitas ustavuse Leedu suurvürstile ja tema hõimlase vahel, kes oma valdustega tahtis minna Moskva teenistusse. Moskva vägede sekkumise tulemusel valitsev vürst pagendati, Moskva teenistusse läinud vürstide õigused ja valdused tagastati ning nad võeti uute valdustega Moskva teenistusse. == Välisviited ==▼ ==Sõja lõpp ja rahuleping== ▲~~Veebruaris~~[[23. jaanuar]]ist kuni [[1. veebruar]]ini peeti Moskvas rahuläbirääkimisi ning veebruaris [[1494]] sõlmiti poolte vahel "Igavene rahu", mille järgi läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid ja [[Vjazma]]maa Moskva suurvürstiriigile, kes tagastas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile [[Ljubutsk]]i, Serpeiski, Mosalski, [[Opakov]]i ja ütles lahti nõudmistest [[Smolensk]]ile ja [[Brjansk]]ile~~. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)\|Aleksandras]] abiellus Ivan III tütre Jelenaga~~. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)\|Aleksandras]] abiellus Ivan III tütre Jelenaga. ▲== Välisviited == * [http://www.ugra.alexandrovi.ru/kraev/14_15vv/Pogran_voyna_1487.jpg Kaart "Moskva Suurvürstiriigi ja Leedu Suurvürstiriigi vaheline Piirisõda aastatel 1487-1494"] ==Vaata ka== [[Moskva-Leedu sõjad]] [[Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)]] [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]]

Moskva-Leedu sõda (1492–1494): erinevus redaktsioonide vahel