VGA: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P parandasin skripti abil kriipsud + muu |
||
8. rida:
==Tehnilised andmed==
=== Riistvara ===
[[Pilt:Vector Video Standards2.svg|
VGA-d nimetatakse massiiviks, mitte aga adapteriks, sest see oli algselt rakendatud üheainsa kiibina ([[ASIC]]), asendades [[Motorola]] 6845 ja tosinaid teisi loogilisi kiibistikke, mis hõlmasid endas IBM [[monokroomne kuvaadapter|MDA]], [[CGA]] ja [[EGA]] täispikkuses [[ISA siin|ISA]] [[graafikakaart]]e. Kuna VGA oli ühekiibiline, siis sai teda vähese pingutusega ka paigutada otse arvuti [[emaplaat|emaplaadile]] (vajalikud olid ainult videomälu, ([[taktsagedus]]e) ajastuskristall ja väline RAMDAC) ja esimesed IBM PS/2 mudelid olid varustatud emaplaadile integreeritud VGA-ga. Võrdluseks võib tuua "esimese põlvkonna" IBM PC desktop mudelid
VGA spetsifikatsioonid (tehnilised andmed) on järgmised:
97. rida:
===Adresseerimisdetailid===
[[Pilt:Torak.gif|
VGA videomälu on kaardistatud [[personaalarvuti|PC]] mällu läbi "akna", mis asub segmentide 0xA0000 ja 0xBFFFF vahel PC reaalrežiimi (real mode)aadressiruumis (A000:0000 ja B000:FFFF segmendid nihutatud notatsioonis). Tavaliselt on need algussegmendid:
103. rida:
*0xB0000 monokroomse tekstirežiimi jaoks (32 KB)
*0xB8000 värviteksti režiimi jaoks ja CGA-ühilduv graafiline režiim (32 KB)
Tänu erinevate režiimide erinevatele mäluaadressidele, on võimalik installeerida samale masinale nii monokroomne kuvaadapter kui ka värviadapter nagu näiteks VGA, EGA või CGA. 1980-ndate algul oli see tavaliselt kasutusel [[Lotus 1-2-3]] arvutustabelite (''spreadsheets'') kuvamisel kõrglahutusega tekstidena MDA kuvaril ja sellega seotud graafika kuvamisel madala lahutusega CGA kuvaril samaaegselt. Paljud programmeerijad kasutasid sama lahendust, et kuvada monokroomse kaardi abil veaparandus (''debug'') informatsioon samas kui programm ise jooksis graafilises režiimis teise kaardi peal. Mitmed veaparandusprogrammid nagu näiteks Borlandi Turbo Debugger, D86 (by Alan J. Cox) ja Microsofti CodeView olid võimelised töötama kahe monitoriga seadistuses. Nii Turbo Debugger kui ka CodeView abiga sai teostada Windowsi veaparandust. Olid ka olemas DOS-i draiverid nagu näiteks ox.sys, mis jooksutasid jadaliidese simulatsiooni MDA kuvaril, mis näiteks andsid kasutajale võimaluse saada veateateid Windowsi versioonide veaparanduse ajal tegelikku jadaterminali kasutamata. Võimalik oli kasutada ka "MODE MONO" käsklust DOS redaktoris, et suunata väljund ümber monokroomsele kuvarile. Kui monokroomse kuvari adapter ei olnud ühendatud, oli võimalik kasutada 0xB000 – 0xB7FF aadressiruumi lisamäluna teistele programmidele (näiteks lisades rea "DEVICE=EMM386.EXE I=B000-B7FF" faili config.sys, see mälu tehti saadavaks nendele programmidele mida oli võimalik "laadida kõrgele" – laadida kõrgmälusse).
==VGA [[värvipalett]]==
VGA värvisüsteem on tagasiühilduv CGA ja EGA adapteritega, ja lisab ühe konfiguratsioonitaseme neile juurde. CGA oli võimeline kuvama kuni 16 värvi ja EGA laiendas seda, lastes iga värvi 16-st valida 64-värvilisest paletist (need 64 värvi on moodustatud kahest bitist iga värvi
▲[[Pilt:VGA palette with black borders.svg|thumb|256px|VGA 256 režiimi värvipalett]]
▲VGA värvisüsteem on tagasiühilduv CGA ja EGA adapteritega, ja lisab ühe konfiguratsioonitaseme neile juurde. CGA oli võimeline kuvama kuni 16 värvi ja EGA laiendas seda, lastes iga värvi 16-st valida 64-värvilisest paletist (need 64 värvi on moodustatud kahest bitist iga värvi - punane, roheline, sinine - jaoks. Kaks [[bit]]ti korda kolm värvi võrdub kuus bitti, seega 64 värvi.). VGA laiendab seda süsteemi veelgi, suurendades EGA paletti 64-lt sisendilt 256-le sisendile. Veel kaks plokki järjest tumedamates toonides värve lisati ning veel ka 8 "tühja" sisendit mis seadistati mustaks.
Lisaks laiendatud paletile võis igaühele 256-st sisendist määrata suvalise värvi väärtuse läbi VGA DAC-i. EGA BIOS lasi ainult kahel bitil kanali kohta väljendada igat sisendit, samas kui VGA lasi kuuel bitil väljendada iga põhivärvi (punane, roheline, sinine) intensiivsust. See andis kokku 64 erinevat intensiivsusetaset punasele, rohelisele ja sisnisele, andes kokku 262,144 võimalikku värvi, igaüks 256-st oli võimalik määrata paletile (ning samas nendest 256-st 16 oli võimalik kuvada CGA videorežiimides).
See meetod lasi uusi VGA värve kasutada ka EGA ja CGA graafilistes režiimides, eeldades, et need mäletasid, kuidas erinevad paletisüsteemid on kokku pandud. Näiteks et seada tekstirežiimis teksti värvus tumepunaseks, peab see olema seadistatud ühte CGA värvi (näiteks vaikevärvi #7: helehall.) See värv määratakse siis ühe EGA paletti kuulavasse sisendisse
Kui CGA ja EGA-ühilduvad režiimid lasid kuvada ainult 16 värvi korraga, siis teistes VGA režiimides nagu näiteks laialt kasutatud mode 13h lasi kuvada kõik 256 paleti sisendit korraga, see juures nendes režiimides olid 256 värvi valitud saadaval olevast 262,144-st värvist.
135. rida ⟶ 133. rida:
[[Kategooria:Pistikühendused]]
[[Kategooria:Arvutisiinid]]
| |||