Redaktsioon: 15. märts 2013, kell 01:07 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 47 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. juuli 2013, kell 00:45 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
25. rida: Väikseim fullereen on [[korrapärane dodekaeeder\|dodekaeedriline]] C<sub>20</sub>. 22 tipuga fullereene ei eksisteeri<ref name="test4"/>. Võimalik süsinike arv molekulis on leitav valemi C<sub>2n</sub> abil, kus ''n''=12, 13, 14, … ~~'''~~[[Süsiniknanotorud]]~~'''~~ on [[silinder\|silindrikujulised]] fullereenid. Nende laius on tavaliselt mõni [[nanomeeter]], kuid pikkus võib olla lühem kui üks [[mikromeeter]] ning ulatuda mitme [[millimeeter\|millimeetrini]]. Neil võivad olla nii kinnised kui ka avatud otsad. Esineb ka selliseid torusid, mille diameeter väheneb tasapisi enne toru sulgumist. Nanotorude [[molekulaarne aine\|molekulaarne struktuur]] annab neile erilised omadused: suure [[tõmbetugevus]]e, kõrge [[elektrijuhtivus\|elektri-]] ja [[soojusjuhtivus]]e, suure [[plastilisus]]e ning suhteliselt hea [[Inertsus (keemia)\|keemilise inertsuse]], mis tuleneb silindrilisest ja üsna planaarsest struktuurist, milles C aatomid pole kergesti kättesaadavad ega teiste aatomitega asendatavad. ~~'''~~Fulleriidid~~'''~~ on [[tahke olek\|tahked]] materjalid fullereenidest ja nendega seotud ühenditest. “Ultrakõvadeks fulleriitideks” nimetatakse kõrge rõhu ja temperatuuri (HPHT) all toodetud fulleriite. Selline töötlus muudab fulleriidi [[teemant]]i nanokristalliliseks vormiks, millel on märkimisväärsed mehaanilised omadused. ==Keemilised omadused== 56. rida: ==Süntees== Peamine meetod fullereenide tootmiseks on tugeva [[elektrivool]]u kahe [[~~inertsus~~Inertsus (keemia)\|inertses]] [[atmosfäär]]is lähestikku paikneva [[elektrood\|grafiitelektrood]]i vahele suunamine. Sellest tekkiv süsiniku plasmakaar jahtub tahmaseks saaduseks, millest saab fullereene eraldada. 2002. aastal kirjeldati ka fullereenide [[orgaaniline süntees\|orgaanilist sünteesi]].<ref name="Scott"/> [[Pilt:MultistepFullereneSynthesisScott2002.png\|640px\|]] 87. rida: <ref name="test3">[http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/nl062515f Translocation of C60 and Its Derivatives Across a Lipid Bilayer], Qiao, Rui; Roberts, Aaron P.; Mount, Andrew S.; Klaine, Stephen J.; Ke, Pu Chun</ref> <ref name="test5">[http://www.bristol.ac.uk/Depts/Chemistry/MOTM/buckyball/c60a.htm Buckminsterfullerene: Molecule of the Month], Locke, W. (13 October 1996)</ref> <ref name="test4">[http://en.wikipedia.org/wiki/Analytical_and_Bioanalytical_Chemistry Analytical and Bioanalytical Chemistry], 385: ~~6-7~~6–7, Meija, J. (2006).</ref> <ref name="Vougioukalakis">{{cite journal\|doi=10.1039/b913766a\|pmid=20111794\|year=2010\|month=Jan\|author=Vougioukalakis, Gc; Roubelakis, Mm; Orfanopoulos, M\|title=Open-cage fullerenes: towards the construction of nanosized molecular containers\|volume=39\|issue=2\|pages=817–44\|journal=Chemical Society Reviews}}</ref> <ref name="Roubelakis">{{cite journal\|doi=10.1021/jo070796l\|year=2007\|month=Aug\|author=Roubelakis, Mm; Vougioukalakis, Gc; Orfanopoulos, M\|title=Open-cage fullerene derivatives having 11-, 12-, and 13-membered-ring orifices: chemical transformations of the organic addends on the rim of the orifice\|volume=72\|issue=17\|pages=6526–33\|issn=0022-3263\|pmid=17655360\|journal=The Journal of organic chemistry}}</ref>

Fullereen: erinevus redaktsioonide vahel