Sammaltaimed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
[[Pilt:Mech plonnik mlode sporofity.jpg|
'''Sammaltaimed''' ehk '''samblad''' ehk '''brüofüüdid''' (''Bryophyta'') on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused [[taimed]]. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 [[liik (bioloogia)|liiki]] sammaltaimi. [[Eesti]]s kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on [[lehtsamblad]].
24. rida:
== Kasvukeskkond ==
[[Pilt:Dicranum scoparium 2005.11.13 12.32.51-pb130023.jpg|
Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, [[puu|puidul]] ja [[kivi]]del.
31. rida:
Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud [[paljasseemnetaimed|paljas]]- ja [[katteseemnetaimed]] kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad sammaltaimed ja samblikud. Sellised alad on näiteks [[parasvööde|parasvöötmest]] põhja pool asuvad lähispolaarsed alad – [[tundrad]] ja [[metsatundrad]].
Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei kasva neid tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisele [[vääveldioksiid]]iga, mis kaasneb [[fossiilne kütus|fossiilsete kütuste]] põletamise ja keskkonna saastumisega, samuti tolmususe suurenemisele. Samblad on [[raskemetall]]ide kogujad ja [[Bioindikaator|indikaator]]id.
== Ehitus ==
74. rida:
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Sammaltaimed| ]]
| |||