Moskva-Leedu sõda (1500–1503): erinevus redaktsioonide vahel

|väejuht1= Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandras]]<br>[[Leedu suurhetman]] [[Konstanty Ostrogski]]<br>[[Liivi ordu]] ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]

|väejuht2= [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]]<br>[[Jakov Koškin]] <br> [[vojevood]] [[Daniil Štšenja]]<br>[[Mahmed-Amin]]

Sõjaohu ees otsis Leedu suurvürst Aleksandras liitlasi ning saavutas [[1499]]. aasta mais [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Jan Olbracht]]iga - oma vennaga, [[1413]]. aastal sõlmitud [[Gorodlo unioon]]i uuendamise ja kinnitamise. Gorodlo uniooniga sõlmisid Leedu suurvürst [[Vytautas]] ja Poola kuningas [[Władysław II Jagiełło]] liidulepingu Poola-Leedu riigi liitmiseks. Leedu suurvürst tunnistas Poola kuninga ülemvõimu, osa Jogaila valdustest Leedus läksid Poola kuningriigi valdusse, Leedu suurvürsti tiitel kuulus järgnevalt Poola kuninga tiitlisse. Leedu suurvürsti tiitel muudeti päritavaks. Leedus viidi sisse analoogne [[haldusjaotus]] Poolaga, asutati ka [[Vilno]], [[Trakai]] [[vojevood]]ide ja [[kastellaan]]ide ametikohad; leedu aadlikele anti samad õigused poola [[šlahta]]ga. 1499. aastal võeti Vilno sejmil vastu otsus, mille kohaselt ei võinud valida edaspidi Leedu suurvürsti ilma poola šlahta nõusolekuta ja samuti ka Poola trooni valitsejat ei võidud valida ilma leedupoolse nõusolekuta. Leedu alustas ka läbirääkimisi [[Liivi ordu]] ja [[Suurhord]]iga.

Valdused moodustasid märkimisväärse territooriumi Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi idaosas, koos linnadega [[Belaja]], [[Novgorod-Severski]], [[Rõlsk]], [[Radogoštš]], [[Starodub]], [[Gomel]], [[Tšernigov]], [[Karatšev]], [[Hotiml]]. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik nõudis maade tagastamist, Ivan III keeldus ja otsustas, mitteesimesena ootamamaikuus jäädes[[1500]]. Leedu,aastal Venealustada jaloode- Žemaitija(Toropetsi sõjaväeja rünnakuidBelaja), maislääne- ([[1500Dorogobuž]]i alustadaja loode-,Smolenski) lääne- ja edelasuunal (Starodubi ja Novgorod-Severski suunal) sõjategevust Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vastu.

Edelasuunal hõivasid veneMoskva väed [[vojevood]] [[Jakov Zaharitš Koškin]]i juhtimisel [[Brjansk]]i, [[Mtsensk]]i ja [[Serpeisk]]i, mille vürstid tulid Ivan III poole üle. Alistusid linnad Gomel, Novgorod-Severski, Tšernigov, [[Potšep]], Rõlsk ja teised. Venelaste poole läksid üle vürstid Trubetski[[Trubetskoi]]d ja [[Mosalski]]d.

Läänesuunal hõivasid Moskva väed endise [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] endine khaan [[Mahmed-Amin]]i ja vojevood Juri Zaharitš Koškini juhtimisel [[Dorogobuž]]i. Sinna liikusid ka teised vene väed [[Daniil Vasiljevitš Štšenja]], [[Vassili Ivanovitš Šemjatšitši]], Jakov Zaharitš Koškini ja [[Semjon Starodubski]] juhtimisel. Ühinenud vene väed Daniil Vasiljevitš Štšenja juhtimisel liikusid [[Smolensk]]i alla, mis oli Leedu, Vene ja Žemaitija sõjavägede kaitse keskus Leedu suurhetman [[Konstanty Ostrogski]] juhtimisel. 14. juulil [[1500]] põhjustasid veneMoskva väed lahingus [[Vedroša]] jõel, Dorogobuži lähedal Leedu, Vene ja Žemaitija sõjaväe hävitava lüüasaamise, kes kaotasid ligi 8000 meest langenutena;. vürstSuurhetman Konstanty Ostrogski, Trakai vojevood Grigori Ostikovits, marszałek Iwan Litawor, vojevoodid Nikolai Glebov, Nikolai Zinovev, vürstid Drutskid, Mosalskid jt langeslangesid vangi.

Pärast lahingut Vedroša jõel jätkasid venelased võitudega: 6. augustil võttis J. Koškin [[Putivl]]i, 9. augustil võttis [[Velikije Luki]] suunalt peale tunginud Andrei Fjodorovitš Tšeljadnin loodesuunal [[Toropets]]i, aga [[Moskva suurvürst]]i liitlane Krimmi khaan [[Mengli I Girei]] rüüstas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lõunaosa, tema pojad võtsid ja põletasid [[Hmelnik]]i, [[Kremenets]]i, [[Brest (Valgevene)|Bresti]], [[Vladimir]]i, [[Lutsk]]i, [[Brjaslavl]]i ning viisid sealt palju vange. Edasine sõjategevus katkes 1500/1501 karmi talve tõttu.