Petseri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Parandatud ja täiendatud
29. rida:
12. detsembril 1796 Petseri maakond likvideeriti. Petseri jäi koosseisuväliseks linnaks. Linnavalitsusse kuulus linnavanem, raehärra ja kaks ratmanit. 1866. aastal Petseri raad kaotati ja asutati lihtsustatud kogukonnavalitsus.16. juunil 1917 valiti linnavanemaks [[Oskar Varik]] ja tema abiks [[Fjodor Bogdanov]].
 
[[26. veebruarilveebruar]]il [[1918]] vallutasidhõivasid Petseri [[Saksa keisririik|Saksa]] väed. [[Eesti]] vallutas Petseri [[Nõukogude Venemaa]]lt [[Vabadussõda|Vabadussõja]] käigus. [[Tartu rahu]]lepinguga [[1920]]. aastal jäi Petseri Eesti Vabariigi territooriumile. Aastatel 1920–[[1940]] oli ta [[Eesti]] Vabariigi maakonnalinn ([[Petseri maakond|Petseri maakonna]] keskusena). [[1934]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petseri elanikest [[eestlased|eestlasi]] 54,42 %, [[venelased|venelasi]] 40,64 %, [[lätlased|lätlasi]] 2,17 % ja [[sakslased|sakslasi]] 0,77 %. LinnaPärast mõjutas[[Nõukogude kuulumineokupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti koosseisuokupeerimist sõdadevaheliselja ajal.annekteerimist NiiNõukogude jäiLiidu poolt]] [[Petseri klooster1940]]. bolševikeaastal pooltoli sulgemataPetseri ja[[Eesti oliNSV]] ainusmaakonnalinn pidevaltmaakonna tegutsenudkeskusena. Viidi jaanuaris [[õigeusk|õigeusu1945]] üle [[klooster|mungakloosterVene NFSV]] [[NõukogudePihkva Liit|Nõukogude Liiduoblast]]i alalkoosseisu. PärastLinna mõjutas kuulumine Eesti okupeerimistkoosseisu sõdadevahelisel ajal. Nii jäi [[1940Petseri klooster]]. aastalbolševike olipoolt Eestisulgemata NSVja maakonnalinnrüüstamata Petserining maakonnaoli keskusena. Viidi jaanuarispärast [[1945Teine maailmasõda|sõda]] üleainus pidevalt tegutsenud [[Veneõigeusk|õigeusu]] NFSV[[klooster|mungaklooster]] [[PihkvaNõukogude oblastLiit|Nõukogude Liidu]]i koosseisualal. Praegu on ta [[Petseri rajoon]]i keskus [[Venemaa]] Föderatsiooni Pihkva oblasti koosseisus. [[2002]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petseri elanike arv 13 056, neist [[venelased|venelasi]] 89,14 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 2,59 %, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,69 %, [[eestlased|eestlasi]] 1,36 % ja teistest rahvustest inimesi 5,22 %.
 
[[Pilt:Pskovo-Pecherskii muzhskoi monastir.jpg|thumb|260px|left|Petseri klooster]]