Erinevus lehekülje "Saksa keisririik" redaktsioonide vahel

Parandatud
P (parandasin skripti abil kriipsud)
(Parandatud)
|}
|}
'''Saksa keisririigiks''' nimetatakse [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] (''Deutsches Reich'') esimest 47 aastat peale Saksamaa ühendamist, mil [[Wilhelm I]] sai [[18. jaanuar|18. jaanuaril]] [[1871]] Saksamaa keisriks, ja mis lõppes faktiliselt siis, kui [[Philipp Scheidemann]] kuulutas [[9. november|9. novembril]] [[1918]] välja vabariigi, ja ametlikultjuriidiliselt siis, kui [[Wilhelm II]] [[28. november|28. novembril]] [[1918]] troonist loobus (formaalselt ei muudetud riigi nime kuni 1945. aastani). Olulisemad naaberriigid olid [[Venemaa]] idas, [[Prantsusmaa]] läänes ja [[Austria-Ungari]] lõunas.
 
== Ajalugu ==
Septembris [[1872]] toimus [[Berliin]]is kolme riigi – [[Tsaari-Venemaa]], [[Austria-Ungari ]] ja Saksa Keisririigi – keisrite esimene kohtumine. Arutelud jätkusid Wilhelm I visiidi ajal Peterburi, ning [[Aleksander II]] vastuvõtul [[Viin]]is [[1873]] jõuti niikaugele, et sõlmiti nn. [[Kolmekeisriliit]]. Selles osalejad kohustusid üksteisega konsulteerima ja säilitama heatahtliku erapooletuse juhul, kui üht neist ähvardab neljanda riigi kallaletung või puhkeb sõda mõne sellise riigiga. [[1887]] said teoks Saksa-Vene läbirääkimised kaksikkokkuleppe sõlmimiseks. Tulemuseks oli nn. [[Edasikindlustamisleping]], millega mõlemad pooled võtsid endale kohustuse säilitada heatahtlik erapooletus, kui üks neist peaks sattuma sõtta mõne kolmanda suurriigiga. Erandiks kuulutati olukord, kui [[Venemaa]] peaks ründama Austria-Ungarit või Saksamaa [[Prantsusmaa]]d.
 
[[1889]]. aastal tegi Bismarck Briti peaministrile [[Robert Gascoyne-Cecil|Robert Arthur Talbot Gascoyne-Cecil Salisburyle]] ettepaneku sõlmida ametlik, kuigi salajane, liiduleping Prantsusmaa vastu.
 
[[1890]]. aastal oli kantsler Otto von Bismarck sunnitud erru minema. Teda asendas kindrali aukraadis krahv [[Leo von Caprivi]], kes tõi kaasa uue kursi Saksamaa välispoliitikas. Bismarck oli olnud seisukohal, et Saksamaa peab olema tugev eelkõige [[Euroopa]] mandril. Kuigi ta ei olnud ka koloniaalvallutuste vastu, oli ta arvamusel, et jõude ei tohi liigselt killustada. Euroopa poliitika osas arvas Caprivi, et Saksamaal ei ole võimalik vältida sõda kahel rindel, mille eest oli hoiatanud Bismarck.
 
== Saksa Keisririigi osastisriigid ==
Anonüümne kasutaja