Keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib suhtlusvahendist; teiste asjade kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]]}}
{{liita|Keele muutumine}}▼
'''Keel''' on inimeste poolt kasutatav [[märgisüsteem]], [[kommunikatsioon]]i või arutluse vahend, mis kasutab [[sümbol]]eid ja teisi [[märk]]e ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad [[sümbol]]eid — [[žest]]e, hääli, [[sõna|sõnu]] — mõtete ja [[tähendus]]te edasi andmiseks.
9. rida ⟶ 8. rida:
[[Ontogenees]]is kujuneb keel lapsel alates umbes aasta vanuselt.
{{allikad}}
Inimtegevus kogu ulatuses ja sügavuses on võimalik ainult tänu keele olemasolule ning sellele, et keel on oma olemuses erakordselt '''paindlik ja arenemisvõimeline'''. Keel on sündinud inimese suhtlusvajadusest ning on selles mõttes olnud asendamatu nii primitiivses kui ka arenenud ühiskonnas.
Keel peab suutma kaasas käia ühiskonna arenguga, olles nii '''suhtlus- ja tunnetusvahend''' kui ka '''ühiskonna mälu hoidja.'''
Keele arenemine ja uuenemine on midagi niisugust, mida iga inimene peaks käsitama loomuliku nähtusena. Paraku esineb üsna sageli selliseid mõtteavaldusi, mis näitavad, et keele arenemist vahel võõrastatakse. Üks keelekorraldajate ülesandeid ongi selgitada muutumise loomulikkust.
Iga keelend on kord uus: üks on seda olnud saja aasta eest, teine 50 aastat tagasi, kolmas alustab oma teed alles praegu. Muutub tegelikkus, muutuvad keelelised vajadused ja peab muutuma keel. Selle arenemisel on keelevälised ja -sisesed tingimused ning põhjused.
'''Keeleväliseid põhjusi''' on eelkõige kaks:
*Väljendusvajadus- muutuv ühiskond nõuab väljendusmuutusi ja -uuendusi. Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused ning teaduse ja tehnika arend esitavad keelele uusi nõudeid.
*Teiste keelte mõju. Sellest muutumispõhjusest tavatsetakse kõige rohkem rääkida. Muutumise keelesisesed põhjused ei ole harilikult nii silmatorkavad.
Grammatikauuendusi soodustavad järgmised keelesisesed tingimused:
*Keelelise lähtematerjali olemasolu.
*Struktuurisse sobivus.
*Kasutuspotentsiaal.
*Tendentsisobivus.
Keele arenedes muutub keeleline maitse.
==Keelte mitmekesisus==
| |||