Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
 
Riigijuhtimise rasket ametit sai Franz Joseph veidi harjutada [[1847]]. aastal, mil talle andis sel alal õpetust kantsler [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich|Metternich]] isiklikult. Need õppetunnid katkesid aga peagi, sest poliitiline situatsioon terves [[Euroopa]]s muutus kardinaalselt.
 
[[Pilt:Franz joseph1.jpg|pisi| Franz Joseph nooremas eas]]
 
===Noor keiser===
[[Pilt:Kaiser Franz Joseph by Theodor Sockl (1852).png|pisi|Franz Joseph (1852)]]
 
Franz Josephi lapsepõlve lõpetas üpris järsult [[1848. aasta revolutsioon]]. Tulevane keiser pidi hakkama tegutsema mitmes riigiametis ning kriisi ajal otsustati, et temast saab järgmine Austria keiser, sest 1835–1848 troonil olnud Ferdinand I ei tulnud isegi tavapärase valitsemisega toime, revolutsiooni mahasurumiseks arvati aga tugevat valitsejat vaja minevat. Esialgu taheti Franz Josephit troonile tõsta juba kevadel, kuid nooruki ema oli sellele vastu, pidades vajalikuks enne olusid veidigi stabiliseerida ning tulevasele keisrile veel pisut eelkogemusi anda. Austria väejuhid [[Joseph Radetzky]], [[Alfred zu Windischgrätz]] ja [[Josip Jelačić]] suutsidki aasta lõpuks revolutsiooni kõikjal, välja arvatud [[Ungari]]s, maha suruda ning mõneks ajaks riigi mõjukaimaks meheks tõusnud Windischgrätz sundis Ferdinandi [[2. detsember|2. detsembril]] [[1848]] troonist loobuma. 18-aastasest Franz Josephist sai Austria impeeriumi pikaajalisim keiser, seejuures ka kogu [[Habsburgid]]e ajaloo pikaajalisim ja -ealisim valitseja.
 
 
Keisri valitsemise esimestel aastatel olid tegelikult võimul pea- ja välisminister [[Felix von Schwarzenberg]] ning siseminister [[Alexander Bach]]. Nende kavas oli Austria positsiooni parandada, pikemas perspektiivis koguni tõsta Habsburgid (uuesti) terve [[Saksamaa]] valitsejaiks. Esialgu aitas Venemaa Austrial [[1850]]. aastal [[Olomouc|Olmützis]] taastada oma formaalne roll [[Saksa Liit|Saksa Liidus]], kuid selgelt Austria poolt domineeritud liidule oli Venemaa vastu ning seetõttu kukkusid Schwarzenbergi sellesuunalised välispoliitilised plaanid läbi. Nii pidigi Austria leppima formaalse juhtrolliga Saksa Liidus. Sisepoliitikas jäi Bach mõjukaks kuni [[1859]]. aastani, Schwarzenberg suri aga [[1852]]. aasta alguses.
[[Pilt:Franz joseph1.jpg|pisi| left|Franz Joseph nooremas eas(1865)]]
 
[[1853]]. aasta [[18. veebruar]]il püüdis ungari rahvuslane [[Janos Libenyi]] Franz Josephit noaga tappa, kuid katse ebaõnnestus, keiser sai vaid haavata. See oli ka ainus tõeline atentaat, mis Franz Josephile korraldati. Vend Maximiliani initsiatiivil ehitati atentaadist pääsemise tänuks [[Viin]]i ''[[Votivkirche]]'', mis valmis küll alles aastakümnete pärast.
 
1

muudatus