Mandrijää: erinevus redaktsioonide vahel

Umbes miljon aastat tagasi algas kliima jahenemisest tingitud jääaeg, mille käigus laialdased alad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral kattusid mandrijääga.Mandrijää kujutas endast tihket, 2-4 km paksust jääkilpi.See hõlmas 2,5 miljoni km2 suurust maaala. Viimase jäätumise keskusteks olid Gröönimaa ja Antarktika, mis praegugi mandrijääga kaetud on. Suurem jääkilp asus Euroopas ka Alpi mäestiku alal.