Walter Norman Haworth: erinevus redaktsioonide vahel

1933. aastal tegeles ta koos [[Edmund Hirst]]iga [[C-vitamiin]]i optilise ja isomeerilise struktuuri koostamisega [[Albert Imre Szent-Györgyi]] poolt saadetud vesilahustuva C-vitamiini ehk heksuroonhappe näidismaterjali põhjal. Samal aastal teatas ta, et koos Hirstiga õnnestus tal C-vitamiini sünteesida. Haworth ja Szent-Györgyi soovisid molekuli, mille struktuuri [[Gordon Cox]] [[röntgendifraktsioon]]i abil kinnitas<ref>http://www.rsc.org/chemistryworld/podcast/CIIEcompounds/transcripts/VitaminC.asp Sissekanne veebilehel www.rsc.org (vaadatud 25.06.2013)]</ref>),

tema antiskorbuutsete omaduste tõttu, ümber nimetada [[askorbiinhape|askorbiinhappeks]]<ref>Arthur Kornberg, ''For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist'', lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3

[http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref> ning kinnitada formaalseks keemiliseks nimetuseks [[C-vitamiin|L-askorbiinhape]].

*[[1947]]-ndal. aastal löödi Haworth rüütliks.<ref>Nobel Lectures Chemistry (1922-1941), lk 431-432, 1999, World Scientific Publishing, ISBN 981-02-3406-6,

Tema panuseks loetakse optiliselt aktiivsete suhkrute struktuuri, nagu [[maltoos]], [[tsellobioos]], [[laktoos]], [[gentobioos]], [[melibioos]], ''gentianose'', [[raffinoos]], [[tselluloos]], [[glükogeen]], [[inuliin]], [[tärklis]], ''xylan'' jpt kindlaksstruktuuri määramistkindlaksmääramist ning uurimustöödegasellealaseid seonduvatuurimustöid.<ref>C. Claude Silbert Hudson, Sidney M. Cantor, ''ADVANCES IN CARBOHYDRATE CHEMISTRY'', Volume 6, lk 7-8, 1951, Academic Press, [http://books.google.ee/books?id=W_sk8M7jtNsC&pg=PA1&dq=Walter+Norman+Haworth&hl=et&sa=X&ei=A87bUfnCG42Wswaf84H4Bw&ved=0CEYQ6AEwBA#v=onepage&q=Walter%20Norman%20Haworth&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 10.07.2013)]</ref><ref>Nobel Lectures Chemistry (1922-1941), lk 431-432, 1999, World Scientific Publishing, ISBN 981-02-3406-6,