Horvaatia: erinevus redaktsioonide vahel

Horvaatia on bumerangikujuline ligi tuhandele kilomeetrile välja venitatud maa, mis ulatub [[Dalmaatsia rannik]]utest üle [[Dinaari mäed|Dinaari mägede]] kuni [[Doonau]]ni, mistõttu maastikutüübid on väga erinevad ja mitmekesised, paljus ka unikaalsed. See on Euroopa kõige jugaderohkem piirkond, [[karst]]i laialdase esinemise tõttu on rohkesti keerukaid koopaid. Nendest 49 on sügavamad kui 250 m, 14 rohkem kui 500 m ja kolm koguni üle 1000 m sügavused.
Üks kuulsamaid looduspiirkondi on [[Plitvice]] oma 16-ne järvega ja nende vahele jäävate värviküllaste jugadega, mille toonid varieeruvad erinevatest sinistest ja hallidest kuni mitmesuguste rohelisteni.
Kuna [[Dinara ahelik]]u kõrgeim tipp [[(Veliki) Troglav]] (1913 m) jääb vaid 1,5 km üle piiri Bosnia ja Hertsegoviinaga, siis on maa kõrgeim paiktipp nüüd müütilise inimpea kujuline [[Dinara]] (1831 m) onsamas tegelikultpiirkonnas, piiripunkteelmisest mäeharjal,vaid 15-20 km loodes. enamikEnamik mägesid ja lavasid ulatub 1000 kuni 1600 meetrini. Märkimisväärsed tipud on [[Sveti Jure]] (1762 m) Makarska rannikuküla lähedal Biokovo ahelikus ja [[Vaganski vrh]] (1758 m) karstinähtuste poolest kuulsas [[Velebiti ahelik]]us samuti vahetult rannikul. Riigi põhjaosas on silmapaistvamaks tipuks [[Mali Raginac]] (1699 m). Seega on nüüdne noorim Euroopa Liidu liige (1.7.2013) Horvaatia uute piiride kindlaksmääramisega oma varasemad kõrgemad tipud kaotanud.