Erinevus lehekülje "Horvaatia" redaktsioonide vahel

Lisatud 460 baiti ,  7 aasta eest
 
== Loodus ==
Horvaatia on bumerangikujuline ligi tuhandele kilomeetrile välja venitatud maa, mis ulatub [[Dalmaatsia rannik]]utest üle [[Dinaari mäed|Dinaari mägede]] kuni [[Doonau]]ni, mistõttu maastikutüübid on väga erinevad ja mitmekesised, paljus ka unikaalsed. See on Euroopa kõige jugaderohkem piirkond, [[karst]]i laialdase esinemise tõttu on rohkesti keerukaid koopaid. KunaNendest [[Dinara49 ahelik]]uon kõrgeimsügavamad tippkui [[(Veliki) Troglav]] (1913250 m) jääb vaid 1,5 km14 ülerohkem piirikui Bosnia ja Hertsegoviinaga, siis maa kõrgeim paik [[Dinara]] (1831500 m) onja tegelikultkolm piiripunktkoguni mäeharjal, enamik mägesid ja lavasid ulatubüle 1000 kuni 1600 meetrini. Märkimisväärsed tipud on [[Sveti Jure]] (1762 m) Makarska rannikuküla lähedal Biokovo ahelikus ja [[Vaganski vrh]] (1758 m) karstinähtuste poolest kuulsas [[Velebiti ahelik]]us samuti vahetult rannikulsügavused. Seega on nüüdne noorim Euroopa Liidu liige Horvaatia uute piiride kindlaksmääramisega oma kõrgemad tipud kaotanud.
Üks kuulsamaid looduspiirkondi on [[Plitvice]] oma 16-ne järvega ja nende vahele jäävate värviküllaste jugadega, mille toonid varieeruvad erinevatest sinistest ja hallidest kuni mitmesuguste rohelisteni.
Kuna [[Dinara ahelik]]u kõrgeim tipp [[(Veliki) Troglav]] (1913 m) jääb vaid 1,5 km üle piiri Bosnia ja Hertsegoviinaga, siis on maa kõrgeim tipp nüüd müütilise inimpea kujuline [[Dinara]] (1831 m) samas piirkonnas, eelmisest vaid 15-20 km loodes. Enamik mägesid ja lavasid ulatub 1000 kuni 1600 meetrini. Märkimisväärsed tipud on [[Sveti Jure]] (1762 m) Makarska rannikuküla lähedal Biokovo ahelikus ja [[Vaganski vrh]] (1758 m) karstinähtuste poolest kuulsas [[Velebiti ahelik]]us samuti vahetult rannikul. Riigi põhjaosas on silmapaistvamaks tipuks [[Mali Raginac]] (1699 m). Seega on nüüdne noorim Euroopa Liidu liige (1.7.2013) Horvaatia uute piiride kindlaksmääramisega oma varasemad kõrgemad tipud kaotanud.
Aadria mere rannikul on ligi 1200 rannajoonega paralleelset suuremat või väiksemat saart, mis meenutavad uppunud mäeahelikke. Omamoodi saarena võib vaadelda ka rannikulõiku kuulsa [[Dubrovnik]]uga, kuna maa põhialadega sellel kokkupuude puudub (vahepeal on jupike Hertsegoviina rannikut).
 
Anonüümne kasutaja