Erinevus lehekülje "Bosnia ja Hertsegoviina" redaktsioonide vahel

Riigi kesk- ja lõunaosa on mägised, loodeosa künklik ning kirdeosa tasasetasasema pinnamoega. Kõrgeimaks tipuks on [[Maglič]] piiril Montenegroga (2386 m) [[Dinaari mäestik|Dinaari Alpides]], massiivi lääneosas on levinud tugevasti [[karst]]unud [[lubjakivi]]lavad rohkete [[koobas]]tega. Samas on moodustatud Sutjeska rahvuspark. Maa kõrguselt teine mägi on [[Čvrsnica]] (tipp Plocno, 2228 m) Hertsegiviina põhjaosas, kolmas mägi Prenj (tipp Zelena glava, 2115 m).

Mitte palju madalamad on ka mäed tähtsamate talispordikeskuste juures: [[Vlašič]](ka) Gromila (1969 m), [[Orjen]] (1894 m), lisaks olümpialinna [[Sarajevo]]t lõunast piiravad [[Treskavica]] (2088 m), [[Bjelašnica]] (2067 m) ja [[Jahorina]] (tipp Ogorjelica, 1916 m), mille nõlvul peeti 1984. aasta olümpia mäesuusa-alad. Maa loodeosa kõrgem tipp on [[Grmeč]] (1605 m). Mitmed neist on järsakute tõttu tehniliselt üpris rasked vallutada, eriti talvekuudel (+ [[laviin]]ioht).