Erinevus lehekülje "Atsidotroofne järv" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Atsidotroofsed järved on eritiväga happelise veega mineraalmaajärved, millelmis on tugev sissevooltoituvad metsa- või sooaladelt tulevast veest. NendeAtsidotroofsete happelisejärvede veegabiomass mineraalmaajärvedeon kaldavettvga asustavadväike, janende õõtsikutkaldavett moodustavadasustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused janing turbasamblad. Sellised järved on näiteks Viroste,Partsi PikamäeMustjärv, Koolma, PartsiNeitsijärv, MustjärvViroste, NeitsijärvPikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.
{{mahakirjutatud|allikas=http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1194301/j%E4rvede_inventeerimise_juhend.doc}}
{{vikinda}}
Atsidotroofsed järved on eriti happelise veega mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa-või sooaladelt. Nende happelise veega mineraalmaajärvede kaldavett asustavad ja õõtsikut moodustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ja turbasamblad. Sellised järved on näiteks Viroste, Pikamäe, Koolma, Partsi Mustjärv, Neitsijärv jt. Põlvamaal.
 
Atsidotroofsetes järvede biomass on väga madal ja klorofüll-a hulk on keskmine. Liikide arv on väike. Domineerivad neel-, rohe-, vaguvibur- ja koldvetikad.
 
Meie kõik pruuniveelised järved ja eriti mineraalmaa nõgudes asuvad (atsidotroofsed) järved, on unikaalsed kogu maailma mastaabis (Ott ja Kõiv, 1999) ning väärivad tõhusat kaitset.
Anonüümne kasutaja