Montenegro: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Zla Kolata - tegelik kõrgeim tipp!
118. rida:
Nagu nimigi ütleb, on valdav osa maast mägine. [[Dinaari mäed|Dinaari mägede]] [[Durmitori massiiv]]is on samanimeline rahvuspark ja ametliku versiooni kohaselt riigi kõrgeim tipp [[Bobotov Kuk]] (2522 m). Kõigi riikide kõrgemate tippude vallutamise oma sihiks võtnud [[Andres Karu]] uuringute kohaselt on aga koguni kolm Albaania piiril asuvat tippu sellest mõned napid meetrid kõrgemad ning neist omakorda kogu riigi kõrgeim on [[Zla Kolata]] (2534 m). Durmitori tipud on siiski oluliselt tuntumad ja ka tehniliselt põnevamad ja raskemad, seda eriti talvel, mil mäkketõus seal on ohtlik ja tõsine väljakutse ka kogenud alpinistile.
 
"Mustamäe" orud on järsuveerulised kuristikud, paljud mäeharjad lavajad. Suurima jõe [[Tara jõgi|Tara]] kanjon (800-1000 m) on Euroopa sügavaim. Ka rannikuahelikud ulatuvad 1500-1700 meetrini, sealsed lubjakivid on tugevasti [[karst]]unud, kohati puudub muld ja taimkate täielikult, kuna vesi ei püsi pinnases. Madalikku on veidi vaid [[Shkodëri järv|Skadari järve]] nõos. Seal ja ka Aadria mere rannikul valitseb kuuma kuiva suve ja sooja niiske talvega vahemereline kliima. Rannikul on sademeid kuni 1600 mm/a, sisemaal kuni 1900 mm/a, kõrgematel nõlvadel isegi 2500-3000 mm/a. [[Kotor]]i lahe põhjarannik on kogu Euroopa sademeterohkeim koht - 5000 mm aastas. Mandrilise kliimaga ala algab ca 50 km kaugusel rannikust ja talved on seal muidugi külmemad, seda ka kõrguse tõttu. Lumikate püsib mägedes 4-5 kuud, talvel on loodusmaastikes ja mägedel liikumine suhteliselt raske ja ohtlik. On [[maavärin]]ate võimalus ja sellega seoseseoses ka [[laviin]]ioht.
38 % maast on kaetud metsaga, madalamal segametsad, kõrgemal okasmetsad. Aadria rannikul ja Skadari nõos on põlised metsad maha raiutud ja levib [[makja]]. Ka ranniku iseloom muutub lõuna suunas - erinevalt Horvaatiast, kus on ligi 1200 "uppunud mäetippe" meenutavat saart, millest mitmed märkimisväärselt suured, on Montenegro rannikul vaid neli pisikest meresaart, suurim neist [[Sveti Nikola]].