Erinevus lehekülje "Montenegro" redaktsioonide vahel

Lisatud 226 baiti ,  7 aasta eest
Zla Kolata - tegelik kõrgeim tipp!
(Zla Kolata - tegelik kõrgeim tipp!)
 
== Loodus ==
Nagu nimigi ütleb, on valdav osa maast mägine. [[Dinaari mäed|Dinaari mägede]] [[Durmitori massiiv]]is on samanimeline rahvuspark ja ametliku versiooni kohaselt riigi kõrgeim tipp [[Bobotov Kuk]] (2522 m). Kõigi riikide kõrgemate tippude vallutamise oma sihiks võtnud [[Andres Karu]] uuringute kohaselt on aga koguni kolm Albaania piiril asuvat tippu sellest mõned napid meetrid kõrgemad ning neist omakorda kogu riigi kõrgeim on [[Zla Kolata]]. "Mustamäe"(2534 orud on järsuveerulised, paljud mäeharjad lavajadm). SuurimaDurmitori jõetipud [[Taraon jõgi|Tara]]siiski kanjonoluliselt (800-1000tuntumad m)ja onka Euroopatehniliselt sügavaim.põnevamad Kaja rannikuahelikudraskemad, ulatuvadseda 1500-1700eriti meetrinitalvel, sealsedmil lubjakividmäkketõus seal on tugevasti [[karst]]unud, kohati puudub muldohtlik ja taimkatetõsine täielikult,väljakutse kunaka vesikogenud eialpinistile. püsi pinnases.
 
"Mustamäe" orud on järsuveerulised kuristikud, paljud mäeharjad lavajad. Suurima jõe [[Tara jõgi|Tara]] kanjon (800-1000 m) on Euroopa sügavaim. Ka rannikuahelikud ulatuvad 1500-1700 meetrini, sealsed lubjakivid on tugevasti [[karst]]unud, kohati puudub muld ja taimkate täielikult, kuna vesi ei püsi pinnases. Madalikku on veidi vaid [[Shkodëri järv|Skadari järve]] nõos. Seal ja ka Aadria mere rannikul valitseb kuuma kuiva suve ja sooja niiske talvega vahemereline kliima. Rannikul on sademeid kuni 1600 mm/a, sisemaal kuni 1900 mm/a, kõrgematel nõlvadel isegi 2500-3000 mm/a. [[Kotor]]i lahe põhjarannik on kogu Euroopa sademeterohkeim koht - 5000 mm aastas. Mandrilise kliimaga ala algab ca 50 km kaugusel rannikust ja talved on seal muidugi külmemad, seda ka kõrguse tõttu. Lumikate püsib mägedes 4-5 kuud, talvel on loodusmaastikes ja mägedel liikumine suhteliselt raske ja ohtlik. On [[maavärin]]ate võimalus ja sellega seose ka [[laviin]]ioht.
38 % maast on kaetud metsaga, madalamal segametsad, kõrgemal okasmetsad. Aadria rannikul ja Skadari nõos on põlised metsad maha raiutud ja levib [[makja]]. Ka ranniku iseloom muutub lõuna suunas - erinevalt Horvaatiast, kus on ligi 1200 "uppunud mäetippe" meenutavat saart, millest mitmed märkimisväärselt suured, on Montenegro rannikul vaid neli pisikest meresaart, suurim neist [[Sveti Nikola]].
 
Anonüümne kasutaja