Bataat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
27. rida:
Bataat on igihaljas vääntaim. Söödav juureosa ehk [[risoom]] on pikergune, selle sile pealispind on kollane, oranž, punane, pruun, lilla või beež ning sisu valge, punane, roosa, lilla, kollane või oranž. Valge või kollase sisuga bataadid on vähem magusad ja niisked kui punased, roosad ja oranžid.
Bataat arvatakse pärinevat kas Kesk- või Lõuna-Ameerikast. Kesk-Ameerikas kasvatati seda vähemalt 5000 aastat tagasi. [[Peruu]]st on leitud bataadijäänuseid ajast 8000 eKr. Aedviljana oli see enne eurooplaste tulekut tuntud ka [[Polüneesia]]s, [[Cooki saared|Cooki saartelt]] leitud jäänused on dateeritud 1000 pKr ümbrusse. Arvatavasti tõid polüneeslased bataadi Lõuna-Ameerikast ning levitasid seda oma merereisidel ka [[
[[Pilt:Ipomoea batatas 006.JPG|pisi|left|Bataadimugulad.]]
100 grammis bataadis on 360 [[Džaul|kJ]] (86 [[kalor|kcal]]) energiat. [[Süsivesikud|Süsivesikuid]] on selles 20,1 g, sellest [[tärklis]]t 12,7 g, [[suhkrud|suhkruid]] 4,2 g ja kiudaineid 3,0 g. [[Rasvad|Rasvu]] on 100 g bataadis 0,1 g, [[valgud|valke]] 1,6 g, [[vitamiin A]] ekvivalenti 709 μg, [[tiamiin]]i (vitamiin B1) 0,1 mg, [[riboflaviin]]i (B2) 0,1 mg, [[niatsiin]]i (B3) 0,61 mg, [[pantoteenhape]]t (B5) 0,8 mg, vitamiini [[B6-vitamiin|B6]] 0,2 mg, [[foolhape]]t (B9) 11 μg, [[C-vitamiin]]i 2,4 mg, [[E-vitamiin]]i 0,26 mg, [[kaltsium]]it 0,26 mg, [[raud]]a 0,6 mg, [[magneesium]]it 25,0 mg, [[fosfor]]it 47,0 mg, [[kaalium]]it 337 mg, [[naatrium]]it 55 mg ja [[tsink]]i 0,3 mg.<ref>[http://nutritiondata.self.com/facts/vegetables-and-vegetable-products/2666/2 nutritiondata.com]</ref><ref>[http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/ USDA Nutrient Database]</ref>
| |||