Soojusefekt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
[[Täppisteadus]]tes kasutatakse täpsemini defineeritud mõisteid nagu [[soojushulk]] (''Q''), [[siseenergia]] muutus (Δ''U'') või [[entalpia]] muutus (Δ''H''). [[Mõõtühik]]uks on [[SI-süsteemi ühikud|SI-süsteemis]] [[džaul]] (J), kasutatakse ka [[kalor]]it (cal).
Mõned ekstreemsed näited. [[eksotermiline reaktsioon|Eksotermilise keemilise reaktsiooni]] korral kasutatakse reaktsioonisegu jahutamist. Kui reaktsioonis eraldub suur hulk soojust ja jahutamine ei ole piisavalt efektiivne (näiteks [[katalüsaator]]i üledoosi korral) võib toimuda '''soojusplahvatus''', see on kogu reaktsioonisegu [[plahvatus]]lik [[keemine]], seega [[vedelik]]u järsk üleminek [[gaas]]ifaasi. [[Lõhkeaine]]te [[plahvatus]]ele on iseloomulik, et [[ahelreaktsioon (keemia)|hargnevate ahelatega]] eksotermilises reaktsioonis toimub [[tahkis|tahkest]] ainest ülikiire sisemolekulaarne [[gaas]]iliste produktide ([[oksiidid]]e) teke, mis põhjustab tugevajõulise plahvatuse.
Kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappe]] (H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>) lahjendamisel veega ([[hüdratatsioon|hüdrateerumine]]) eraldub oluliselt [[soojus]]t ([[eksotermiline reaktsioon|eksotermiline protsess]]). Seetõttu ''tuleb alati väävelhape lisada veele''. Vastupidisel toimimisel võib happesse lisatav vesi ägedalt [[keemine|keema]] hakata ja sellega hapet laiali pritsida.
| |||