Ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
'''Ordulinnus''' oli [[Eestimaa|Eesti]]s ja [[Läti|Lätis]] [[Liivi ordu]]le kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses [[komtuur]] või [[foogt]]. Laiemas mõttes tähendab see väljend ka teiste sõjaliste rüütliordude linnuseid väljaspool Eestit. Eriti tuleks Eesti kontekstis siin silmas pidada [[Saksa ordu]] linnuseid kunagisel [[Preisimaa]]l (kaasajal jagatud [[Kaliningradi oblast]]i ja Poola vahel), sest Liivi ordu allus Saksa ordule ning vastastikused mõjud olid seetõttu väga suured.
Ükski ajalooline ordulinnus pole Eestis tervena säilinud. Kõige paremini on säilinud (ja taastatud) [[Narva Hermanni linnus|Narva ordulinnus]], üsna palju on alles ka [[Rakvere ordulinnus]]est (mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks). Saksa ordu aladel on vaatamisväärseim [[Malbork#Malborki_linnus|Marienburgi ordulinnus]] (poola keeles ''Malbork''), mis oli keskajal [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa Ordumeistri]] residentsiks. Kaasajal asub ta Poola aladel ning on restaureerituna muutunud Poola üheks külastatavaimaks arhitektuurialaseks vaatamisväärsuseks.
Ordulinnuses oli korraldatud linnuse majanduse juhtimine, ametis olid [[majandusülem]]ad, [[talliülem]]ad, [[laekur]]id, [[veskimeister|veski]]- ja [[köögimeister|köögimeistrid]]. Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses [[kirjamarssal]], kelleks oli mõni vanem [[orduvend]]. Kirjakandjateks olid [[käskjalg|käskjalad]], kelleks olid sageli [[vabatalupoeg|vabatalupojad]]. Ordu teenistuses olid veel mitmesugused [[käsitööline|käsitöölised]], nagu [[sepp|sepad]], [[pagar]]id, [[kingsepp|kingsepad]], [[rätsepp|rätsepad]], keda nimetati [[poolvend]]adeks, riietuse järgi aga [[hallimantlimees]]teks. Tähtsal kohale olid [[preestervend|preestervennad]], kes pidasid kiriklikke talitusi.
| |||