Arutlus metafüüsikast: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
Selle suure tõe, et Jumal toimib alati kõige täiuslikumal ja soovitavamal moel, mis on võimalik, üldine tunnetamine on minu meelest selle armastuse alus, mida me võlgneme Jumalale üle kõikide asjade, sest armastaja otsib oma rahuldust armastuse objekti ja tema tegude õnnes või täiuslikkuses. Tahta sedasama ja mitte tahta sedasama on tõeline sõprus. Ja ma usun, et on raske Jumalat hästi armastada, kui pole kalduvust tahta seda, mida tema tahab, kui on võimu seda muuta. Tõepoolest, need, kes ei ole rahul sellega, mida tema tahab, tunduvad mulle sarnastena rahulolematute [[alam]]atega, kelle kavatsus ei ole kuigi erinev [[mässaja]]te omast. Ma leian niisiis, et kui neid printsiipe järgida, et toimida kooskõlas jumalaarmastusega, siis ei piisa sunnitud kannatlikkusest, vaid peab olema tõesti rahul sellega, mis meiega on juhtunud tema tahte järgi. Ma mõtlen seda nõustumist mineviku suhtes. Mis puutub tulevikku, siis ei pea olema [[kvietism|kvietist]] ega ootama naeruväärselt, käed risti, mida Jumal teeb, selle [[sofism]]i järgi, mida antiiksed nimetasid ''[[logos aergos]]'', laisk mõistus, vaid tuleb toimida Jumala eeldatava tahte järgi, niivõrd kui me saame selle üle otsustada, mis puutub kogu meie võimu aidata kaasa üldisele hüvele ning iseäranis selle kaunistamisele ja täiustamisele, mis puutub meisse või sellesse, mis on meile lähedal ja nii-öelda käeulatuses. Sest kui sündmuste käik võib-olla näitab, et Jumal ei tahtnud praegu, et meie [[hea tahe]] viiks tulemuseni, siis sellest ei järeldu, et ta ei tahtnud, et me oleks teinud seda, mida me tegime. Vastupidi, kuna ta on parim kõigist isandatest, nõuab ta alati ainult õiget kavatsust, ja tema asi on teada sobivat tundi ja kohta, et panna head kavatsused õnnestuma.
===5 Milles seisnevad Jumala käitumise täiuslikkuse reeglid, ja et teede lihtsus on tasakaalus tagajärgede rikkusega===
Niisiis piisab, kui meil on see usaldus Jumala vastu, et ta teeb kõike kõige parema heaks ning et miski ei saaks kahju teha neile, kes teda armastavad; kuid teada üksikasjades aluseid, mis võisid teda ajendada valida selle universumikorra, taluma patte, jagama teatud moel oma päästvaid [''salutaire''] [[arm]]utegusid [''grâces''] ületab lõpliku vaimu jõud, eriti kui ta ei ole veel jõudnud Jumala kaemise naudinguni. Siiski võib teha mõned üldised märkused [[Kaitselmus]]e käitumise kohta asjade valitsemisel. Niisiis võib öelda, et see, kes toimib täiuslikult, sarnaneb suurepärase [[geomeeter|geomeetriga]], kes oskab leida [[ülesanne|ülesande]] parimad [[konstruktsioon]]id; hea [[arhitekt]]iga, kes majandab oma kohta ja ehituseks määratud fondi kõige kasulikumal moel, lubamata midagi šokeerivat ega midagi, mis oleks ilma sellest ilust, milleks ta on võimeline; hea pereisaga, kes kasutab oma varandust nii, et ei oleks midagi tahumatut ega viljatut; osava masinistiga, kes saavutab oma eesmärgi kõige vähem vaevalisel viisil, mis ta võ]iks valida; õpetatud autoriga, kes kätkeb kõige rohkem reaalsusi kõige vähemasse mahtu, mis ta saab. Ja kõigist olenditest kõige täiuslikumad ja kõige vähem ruumi võtvad, st üksteist kõige vähem takistavad, on vaimud, kelle täiused on [[voorus]]ed. Sellepärast ei tulegi sugugi kahelda, et vaimude [[õnn]] on Jumala põhieesmärk ning ta viib seda ellu, nii palju kui üldine harmoonia lubab. Millest me räägime peagi rohkem. Sest mis puutub Jumala teede lihtsusesse, siis see leiab aset õieti [[vahend]]ite suhtes, kuna aga vastupidi eesmärkide või tagajärgede suhtes leiab aset rikkus või küllus. Ja üks peab olema teisega tasakaalus, nagu ehituse jaoks määratud kulud sellelt nõutava suuruse ja iluga. Tõsi küll, Jumala ei maksa see midagi, veel vähem kui [[filosoof]]ile, kes püstitab [[hüpotees]]e oma kujuteldava maailma konstrueerimiseks, sest Jumalal pruugub ainult teha otsuseid, et panna sündima tegelikku maailma; aga tarkuse asjas on otsused või hüpoteesid kulu koha peal, niivõrd kui nad saavad üksteisest sõltumatumaks: sest mõistus tahab, et välditaks paljust hüpoteesides või algetes, umbes nagu [[astronoomia]]s on lihtsam süsteem alati eelistatud.
===6. Jumal ei tee midagi väljaspool korda ja ei ole isegi võimalik kujutleda sündmusi, mis poleks sugugi reeglipärased===
Jumala tahted või teod jaotatakse tavaliselt korralisteks ja erakorralisteks. Kuid hea on silmas pidada, et Jumal ei tee midagi väljaspool korda. Nii on see, mida peetakse erakorraliseks, ainult mingi loodute seas sisse seatud üksiku korra suhtes. Sest mis puutub üldisesse korda, siis kõik on sellega kooskõlas. Mis on nii tõsi, et mitte ainult maailmas ei toimu midagi, mis oleks absoluutselt ebareeglipärane, vaid niisugust asja ei oskaks isegi mitte kujutleda. Sest oletame näiteks, et keegi teeb hulga punkte paberile täiesti juhuslikult, nagu teevad need, kes harrastavad [[geomantia]] naeruväärset kunsti. Ma ütlen, et on võimalik leida geomeetriline joon, mille mõiste [''notion''] on konstantne ja ühetaoline teatud reegli järgi, nii et see joon läbib kõik need punktid, ja samas järjekorras, nagu käsi need märkis. Ja kui keegi tõmbaks kohe joone, mis on kord sirge, kord ringjoon, kord muu loomuga, siis on võimalik leida ühine mõiste või reegel või [[võrrand]], mille tõttu needsamad muutused peavad toimuma. Ja ei ole näiteks üldse nägu, mille kontuur ei oleks osa mingist geomeetrilisest joonest ning seda ei saaks tõmmata ühe joonega teatud reeglipärase liikumisega. Aga kui reegel on väga keerukas, siis seda, mis on sellega kooskõlas, peetakse ebareeglipäraseks. Nii võib öelda, et kuidas ka Jumal ei oleks maailma loonud, see oleks ikkagi olnud reeglipärane ja teatud üldises korras. Aga Jumal valis selle, mis on kõige täiuslikum, st selle, mis on ühtaegu hüpoteeside poolest kõige lihtsam ja nähtumuste poolest kõige rikkam, nagu võiks olla geomeetria joon, mille konstruktsioon on lihtne ning mille omadused ja tagajärjed on väga imetlusväärsed ja suure ulatusega. Ma kasutan neid võrdlusi, et visandada mingit jumaliku tarkuse ebatäiuslikku võrdpilti ning öelda midagi, mis võiks vähemalt ülendada meie vaimu käsitama mingil kombel seda, mida ta piisavalt väljendada ei oskaks. Aga ma ei pretendeeri sugugi sellele, et ma sellega seletaksin seda suurt müsteeriumi, millest kogu universum sõltub.
7
{{pooleli}}
| |||