Robert Ley: erinevus redaktsioonide vahel

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algul astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke. Esialgu oli ta suurtükiväelane, seejärel sõjalendur. [[29. juuli]]l [[1917]] tulistati ta [[Prantsusmaa]] kohal alla, Ley sattus sõjavangi. Lennukiga sooritatud hädamaandumise tulemusena saadud jala- ja koljuvigastuste tõttu kannatas ta hiljem krooniliste valude käes. Valule pakkus leevendust [[alkohol]], mille suhtes tal kujunes välja sõltuvus. [[1920]]. aasta märtsis pöördus ta Prantsusmaalt sõjavangist Saksamaale tagasi ja lõpetas vahepeal pooleli jäänud ülikooliõpingud. Ta asus tööle [[Leverkusen]]is firmas [[IG Farben]]. [[Ruhr]]i piirkonna okupeerimine Prantsusmaa ja [[Belgia]] poolt [[1923]]. aastal vihastas Ley väga välja ja temast sai ultranatsionalist. [[1924]]. aastal astus ta [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikkusse Saksa Töölisparteisse]]. [[1925]]. aastal sai temast Lõuna-Reinimaa gaulaiter. [[1928]]. aastal sai ta Köln-Aacheni gau partei organisatsioonijuhiks ja ta valiti Preisi Maapäeva liikmeks.

 

 

[[16. mai]]l [[1945]] langes Ley [[Baier]]is [[Austria]] piiri lähedal [[Schleching]]is Ameerika sõjaväelaste kätte vangi. Ta anti [[Nürnbergi protsess]]il sõjakuritegudes süüdistatuna kohtu alla. Vangistuses olles lõpetas elu enesetapuga.