Erinevus lehekülje "Robert Ley" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Sündis Reini provintsis Niederbreidenbachis (praegu [[Nümbrecht]]) 11-lapselises talupidajate perekonnas. Ta õppis [[Jena Ülikool|Jena]], [[Bonni Ülikool|Bonni]] ja [[Münsteri Ülikool]]is keemiat.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algul astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke. Esialgu oli ta suurtükiväelane, seejärel sõjalendur. [[29. juuli]]l [[1917]] tulistati ta [[Prantsusmaa]] kohal alla, Ley sattus sõjavangi. Lennukiga sooritatud hädamaandumise tulemusena saadud jala- ja koljuvigastuste tõttu kannatas ta hiljem krooniliste valude käes. Valule pakkus leevendust [[alkohol]], mille suhtes tal kujunes välja sõltuvus. [[1920]]. aasta märtsis pöördus ta Prantsusmaalt sõjavangist Saksamaale tagasi ja lõpetas vahepeal pooleli jäänud ülikooliõpingud. Ta asus tööle [[Leverkusen]]is firmas [[IG Farben]]. [[Ruhr]]i piirkonna okupeerimine Prantsusmaa ja [[Belgia]] poolt [[1923]]. aastal vihastas Ley väga välja ja temast sai ultranatsionalist. [[1924]]. aastal astus ta [[NatsionaalsotsialistikNatsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikkusse Saksa Töölisparteisse]]. [[1925]]. aastal sai temast Lõuna-Reinimaa gaulaiter. [[1928]]. aastal sai ta Köln-Aacheni gau partei organisatsioonijuhiks ja ta valiti Preisi Maapäeva liikmeks.
 
[[8. detsembril]] [[1932]] nimetas [[Adolf Hitler|Hitler]] ta Natsionaalsotsialistiku Saksa Töölispartei riigiorganisatsioonijuhiks. [[1933]]. aasta mais sai Ley Saksa Töörinde juhiks. Tema juhtimisel kujunes Saksa Töörinne [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] suurimaks massiorganisatsiooniks ([[1942]]. aasta detsembris 25 miljonit liiget).
Anonüümne kasutaja