|
===4 Et jumalaarmastus nõuab täielikku rahulolu ja nõustumist sellega, mida ta teeb, ilma et sellepärast peaks olema kvietistlik===
Selle suure tõe, et Jumal toimib alati kõige täiuslikumal ja soovitavamal moel, mis on võimalik, üldine tunnetamine on minu meelest selle armastuse alus, mida me võlgneme Jumalale üle kõikide asjade, sest armastaja otsib oma rahuldust armastuse objekti ja tema tegude õnnes või täiuslikkuses. Tahta sedasama ja mitte tahta sedasama on tõeline sõprus. Ja ma usun, et on raske Jumalat hästi armastada, kui pole kalduvust tahta seda, mida tema tahab, kui on võimu seda muuta. Tõepoolest, need, kes ei ole rahul sellega, mida tema tahab, tunduvad mulle sarnastena rahulolematute alamatega[[alam]]atega, kelle kavatsus ei ole kuigi erinev mässajate[[mässaja]]te omast. Ma leian niisiis, et kui neid printsiipe järgida, et toimida kooskõlas jumalaarmastusega, siis ei piisa sunnitud kannatlikusestkannatlikkusest, vaid peab olema tõesti rahul sellega, mis meiega on juhtunud tema tahte järgi. Ma mõtlen seda nõustumist mineviku suhtes. Mis puutub tulevikku, siis ei pea olema [[kvietism|kvietist]] ega ootama naeruväärselt, käed risti, mida Jumal teeb, selle [[sofism]]i järgi, mida antiiksed nimetasid ''[[logos aergos]]'', laisk mõistus, vaid tuleb toimida Jumala eeldatava tahte järgi, niivõrd kui me saame selle üle otsustada, mis puutub kogu meie võimu aidata kaasa üldisele hüvele ning iseäranis selle kaunistuselekaunistamisele ja täiuseletäiustamisele, mis puutub meisse või sellesse, mis on meile lähedal ja nii-öelda käeulatuses. Sest kui sündmuste käik võib-olla näitab, et Jumal ei tahtnud praegu, et meie [[hea tahe]] viiks tulemuseni, siis sellest ei järeldu, et ta ei tahtnud, et me oleks teinud seda, mida me tegime. Vastupidi, kuna ta on parim kõigist isandatest, nõuab ta alati ainult õiget kavatsust, ja tema asi on teada sobivat tundi ja kohta, et panna head kavatsused õnnestuma.
|
