János Kádár: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
Aastal 1951 ta arreteeriti süüdistatuna [[titoism]]is ja omaaegses koostöös [[Miklós Horthy]] valitsuse salapolitseiga. Juulis 1954 võeti süüdistused tagasi ja ta vabastati vanglast.
Oli seejärel 1954. aastal Ungari Töörahvapartei Budapesti 13. Rajooni ja [[1955]]. aastal Pesti Piirkonnakomitee esimene sekretär. [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1956]] valiti Kádár [[Ungari Sotsialistik Töörahvapartei|Ungari Sotsialistliku Töörahvapartei]] Keskkomitee esimeseks sekretäriks. Alates [[30. oktoober|30. oktoobrist]] oli ta ka [[Ungari riigiminister|riigiminister]] [[Imre Nagy'i
Seejärel aga lahkus Kádár koos [[Ferenc Münnich]]iga Nõukogude diplomaatide abil [[1. november|1. novembril]] Ungarist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]]. Ta veenis Nõukogude juhtkonda, et Ungaris on "kontrrevolutsiooni" tõttu olukord kontrolli alt väljunud ning vajalik on välisabi. [[4. november|4. novembril]] toimus Nõukogude interventsioon [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] mahasurumiseks. [[7. november|7. novembril]] saabus Kádár tagasi Budapesti ning järgmise päeva hommikul teatas ta võimu üleminekust tema poolt juhitava [[Ungari Revolutsiooniline Tööliste ja Talupoegade Valitsus|Ungari Revolutsioonilise Tööliste ja Talupoegade Valitsuse]] kätte. 1956–[[1958]] ja 1961–[[1965]] oli ta ka [[Ungari Rahvavabariigi Ministrite Nõukogu esimees]] ning 1958–[[1961]] [[Ungari riigiminister|riigiminister]]. János Kádár suutis oma võimuperioodi jooksul läbi viia mitmed majandusreformid, mille tulemusel Ungaris elatustase märgatavalt tõusis. János Kádár jäi parteijuhi ametikohale kuni [[27. mai]]ni [[1988]], mil ta halveneva tervise tõttu ametist tagasi astus.
| |||