János Kádár: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
[[1928]]. aastal tutvus ta [[marksism|marksistliku]] kirjandusega ja temast sai veendunud [[sotsialist]]. Novembris [[1931]] astus ta [[Kommunistlik Noortööliste Ühing|Kommunistlikku Noortööliste Ühingusse]]. Samal aastal astus ta ka [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistlikku Parteisse]]. Detsembris 1931 vahistati ta süüdistatuna kommunistlikus tegevuses, kuid ametivõimud olid sunnitud asitõendite puudusel ta vabastama. Aastal [[1933]] ta arreteeriti ja ta oli seejärel kaks aastat vangistuses. Aastal 1935 astus ta [[Ungari Sotsiaaldemokraatlik Partei|Ungari Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse]], et püüda seda allutada kommunistide mõjule.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli Kádár üks [[vastupanuliikumine|vastupanuliikumise]] juhte. [[1944]]. aasta aprillis ta arreteeriti, põgenes aga sama aasta novembris vanglast. Aastal [[1945]] võttis ta oma parteilise varjunime Kádár ('Pottsepp') oma päris nimeks. Sõja järel oli ta 1945–[[1948]] [[Ungari Kommunistliku Partei Budapesti Linnakomitee]] sekretär, 1945–[[1951]] [[Ungari Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo]] liige. Ta oli [[1946]]–[[1948]] Ungari Kommunistliku Partei Keskkomitee ja 1948–[[1950]] [[Ungari Töörahvapartei]] Keskkomitee peasekretäri asetäitja ning 1948–1950 ühtlasi [[Ungari siseminister|siseminister]]. Aastatel 1950–1951 oli Kádár Ungari Töörahvapartei Keskkomitee osakonnajuhataja.
Aastal 1951 ta arreteeriti süüdistatuna [[titoism]]is ja omaaegses koostöös [[Miklós Horthy]] valitsuse salapolitseiga. Juulis 1954 võeti süüdistused tagasi ja ta vabastati vanglast.
Oli seejärel 1954. aastal Ungari Töörahvapartei Budapesti 13. Rajooni ja [[1955]]. aastal Pesti Piirkonnakomitee esimene sekretär. [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1956]] valiti Kádár [[Ungari Sotsialistik Töörahvapartei|Ungari Sotsialistliku Töörahvapartei]] Keskkomitee esimeseks sekretäriks. Alates [[30. oktoober|30. oktoobrist]] oli ta ka [[Ungari riigiminister|riigiminister]] [[Imre Nagy
Seejärel aga lahkus Kádár koos [[Ferenc Münnich]]iga Nõukogude diplomaatide abil [[1. november|1. novembril]] Ungarist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]]. Ta veenis Nõukogude juhtkonda, et Ungaris on "kontrrevolutsiooni" tõttu olukord kontrolli alt väljunud ning vajalik on välisabi. [[4. november|4. novembril]] toimus Nõukogude interventsioon [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] mahasurumiseks. [[7. november|7. novembril]] saabus Kádár tagasi Budapesti ning järgmise päeva hommikul teatas ta võimu üleminekust tema poolt juhitava [[Ungari Revolutsiooniline Tööliste ja Talupoegade Valitsus|Ungari Revolutsioonilise Tööliste ja Talupoegade Valitsuse]] kätte. 1956–[[1958]] ja 1961–[[1965]] oli ta ka [[Ungari Rahvavabariigi Ministrite Nõukogu esimees]] ning 1958–[[1961]] [[Ungari riigiminister|riigiminister]]. János Kádár suutis oma võimuperioodi jooksul läbi viia mitmed majandusreformid, mille tulemusel Ungaris elatustase märgatavalt tõusis. János Kádár jäi parteijuhi ametikohale kuni [[27. mai]]ni [[1988]], mil ta halveneva tervise tõttu ametist tagasi astus.
| |||