Korsika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
Korsika saar on Vahemere saarte seas suuruselt neljas, jäädes ligi kolm korda alla [[Sitsiilia]]le ja [[Sardiinia]]le ning õige pisut ka [[Küpros]]ele, kuid edestades napilt [[Kreeta]]t. Ajalooliselt jaguneb saar kolmeks: põhja-kirde- ja lõuna-edelaosa, mida eraldab mäeahelik saare keskel, ning sõrmekujuline poolsaar saare põhjatipus (Capicorsu). Põhi on tööstuslikult arenenud, lõuna aga mägine karjakasvatajate ala, rannikul õitseb turismimajandus. Kliima on vahemereline, madalamatel aladel levivad igihaljad põõsastikud, kõrgemal tamme-, pöögi- ja nulumetsad. Talvel moodustub mägedes ka püsiv lumikate. Kultuurmaadel kasvatatakse viinamarju, tsitrusvilju ja õlipuid.
Saar on mägine (vana graniidimassiiv). Kõrgeim tipp ([[Cinto]]) saare loodeosas ulatub 2706 m üle merepinna. Rohkem kui 2000 meetriseid tippe on saare eri osades kokku 20. Lõunanaabrist Sardiiniast eraldab saart 11 km laiune [[Bonifacio väin]]. Kogu rannajoone pikkus on ca 1000 km.
==Haldus==
| |||