Põletatud maa taktika: erinevus redaktsioonide vahel

[[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõjas]], 1812. aasta sügisel, kui Prantsuse väed [[Napoleon I]] juhtimisel lähenesid [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] teisele pealinnale [[Moskva]]le, käskis Moskva ülemjuhataja, sõjakuberner jalaväekindral krahv [[Fjodor Vassiljevitš Rostoptšin]], koos sõjavägedega lahkuda linnast ka linna [[tuletõrjekommando]]del koos tulekustustusvahenditega. 1. septembri vasttu 2. septembrit 1812. aastal käskis krahv Rostoptšin alluvatel pärast sõjaväe lahkumist linnast "põletada armmearmee ja linna laod, lahingumoona, varustuse ja puiduvarudega...". Suurpõlengu käigus hävitushävis Moskvas, linnas olnud üle 9 000 ehitisest - 6 5 tuhat ehitist ja linna 329 kirikust säilis ainult 121. Linna põletamise eesmärkm oli võtta Prantsuse vägedelt läheneva talve ajal majutuskohtade ja varustuse hankimisvõimalused.