Neljanda koalitsiooni sõda: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2013}}

{{Sõjaline konflikt

| konflikt = Neljanda koalitsiooni sõda

| märkused =

}}

'''Neljas koalitsioon''' [[Napoleon I|Napoleoni]] [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807. Koalitsioonipartnerid olid [[Preisi kuningriik|Preisimaa]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa]], [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa]], [[Rootsi]] ja [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]].

 

 

== Juured ==

Preisimaa, Venemaa, Saksimaa, Rootsi ja Ühendkuningriigi Neljas koalitsioon (1806–1807) Prantsusmaa vastu moodustati kuudega pärast eelmise koalitsiooni kokkukukkumist. Pärast oma triumfi [[Austerlitzi lahing]]us ja sellele järgnenud [[Kolmanda koalitsiooni sõda|Kolmanda koalitsiooni]] lõppemist lootis Napoleon saavutada üldise rahu Euroopas, eriti oma kahe peamise allesjäänud vastase Suurbritannia ja Venemaaga. Vahepeal soovis ta isoleerida Preisimaa nende kahe riigi mõju alt, pakkudes ebalevat liitu, samas püüdes ohjeldada Preisimaa poliitilist ja sõjalist mõju Saksa riikide seas.

 

 

== Preisi kampaania ==

 

Mõjutatuna oma naise, [[Luise von Mecklenburg-Strelitz|kuninganna Luise]] ja sõjapartei poolt Berliinis, otsustas Preisi kuningas [[Friedrich Wilhelm III]] augustis 1806 minna sõtta sõltumatult teistest suurriikidest, säästes kauget Venemaad. Teine tegevussuund oleks võinud olla avalik sõjakuulutus eelmisel aastal ning ühinemine Austria ja Venemaaga Kolmandas koalitsioonis. Tegelikult külastas tsaar Preisi kuningat ja kuningannat samal sügisel Friedrich Suure haual Potsdamis ja monarhid vandusid salaja teha ühisotsuseid Napoleoni vastu. Oleks Preisi väed olnud haaratud prantslaste vastu aastal 1805, oleks see kontrollinud Napoleoni ja ära hoidnud võimaliku liitlaste hävingu Austerlitzi all. Igal juhul kõhkles Preisimaa kiire Prantsuse sissetungi ees Austriasse ja kinnitas siis kiirelt neutraliteeti, kuni Kolmas koalitsioon hävitati. Kui Preisimaa kuulutas aastal 1806 lõpuks Prantsusmaa vastu sõja, jäid tema peamised liitlased venelased mobiliseerimises veel kaugele maha. Saksimaa kuurvürstkond oli Preisimaa ainuke Saksa liitlane.

Esimeses kokkupõrkes 9. oktoobril 1806 riivati Preisi diviisi [[Schleizi lahing]]us. Järgmisel päeval purustas [[Jean Lannes|marssal Lannes]] Preisi diviisi [[Saalfeldi lahing]]us, kus tapeti populaarne [[Louis Ferdinand (Preisimaa prints) (1772-1806)|prints Louis Ferdinand]]. [[Jena ja Auerstedti lahing|Jena ja Auerstedti topeltlahingus]] 14. oktoobril purustas Napoleon [[Jena]] all [[Friedrich Ludwig (Hohenlohe-Ingelfingen-Öhringen)|vürst Friedrich Ludwigi]] ja [[Ernst von Rüchel]]i juhitud Preisi armee, samas kui tema marssal [[Louis-Nicolas Davout]] ajas [[Auerstedt]]i all põgenema Braunschweigi hertsogi [[Karl Wilhelm Ferdinand (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl Wilhelm Ferdinandi]] peaarmee. Jena all võitles Napoleon vaid Preisi armee kontingendiga. Auerstedti all võitis üks Prantsuse korpus Preisi armee põhijõude, vaatamata raskele arvulisele vähemusele. Võit Auerstedti all oli rohkem kui tagatud, kuna Braunschweigi hertsog (samuti kaaskomandör [[Friedrich William Carl von Schmettau]]) sai surmavalt haavata ja Preisi väe juhatamine läks üle vähemvõimekale kuningale. Asjad halvenesid, kui Jena all võidetud taganevad Preisi armee riismed komistasid võitlusele Auerstedti all, alandades veelgi preislaste moraali ja vallandades nende kiire taganemise. Selle silmatorkava võidu eest nimetati marssal Davout hiljem Napoleoni poolt ''Auerstedti hertsogiks''. 17. oktoobril tuuseldas marssal [[Karl XIV Johan|Jean-Baptiste Bernadotte]] (lunastades end mõnevõrra oma seletamatu puudumise pärast kummastki lahingust 14. oktoobril) [[Eugen Friedrich Heinrich (Württembergi hertsog)|Württembergi hertsogi]] varemalt puutumata reservkorpust [[Halle lahing]]us ja kihutas ta üle [[Elbe]].

 

 

Umbes 160 000 Prantsuse sõdurit võitles Preisimaa vastu (kampaania jätkudes kasvav arv, koos abivägedega, mis saabusid üle [[Wesel]]i sillapea perifeersest teatrist, mis ümbritses hiljuti loodud [[Hollandi Kuningriik]]i), edenedes sellise kiirusega, et Napoleon oli võimeline hävitama kogu 250 000 mehelise Preisi armee, kui tõhusa sõjalise jõu. Preislased kandsid 65 000 mehelist kaotust (sealhulgas kahe kuningliku perekonna liikme surmad), kaotades veelgi 150 000 vangilangenutena, üle 4000 suurtüki ja üle 100 000 Berliini varutud musketi. Prantslased kaotasid kogu kampaanias umbes 15 000 meest. Napoleon sisenes Berliini 27. oktoobril 1806 ja külastas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich Suure]] hauda, käskides oma marssalitel peakatted langetada, öeldes, {{cquote| Kui ta oleks elus, ei oleks me täna siin.}}

 

== Poola, Vene ja Rootsi kampaaniad ==

 

1806. aasta lõpul sisenesid prantslased Poolasse ja Napoleon Bonaparte asutas uue [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]], mida hakkas valitsema tema uus liitlane [[Friedrich August I|Saksimaa kuningas]]. Hertsogkonna ala oli juba vabastatud rahvaülestõusu poolt, mis oli välja kasvanud väeteenistusse võtmise vastastest mässudest. Napoleon pöördus siis põhja, vastu lähenevatele Vene armeedele ja püüdega vallutada ajutine Preisi pealinn [[Kaliningrad|Königsberg]]. Taktikaline viik [[Eylau lahing]]us (7.–8. veebruar) sundis venelasi taganema kaugemale põhja. Napoleon sundis siis Vene armee taganema [[Friedlandi lahing]]us (14 juuni). Pärast seda kaotust sõlmis Aleksander Napoleoniga [[Tilsiti rahu]] (7. juuli 1807).

 

== Tulemused ==

Pärast Tilsiti rahu jäid Ühendkuningriik ja Rootsi ainsaks kaheks suureks koalitsiooniliikmeks, kes veel Prantsusmaaga sõjas olid. Venemaa kuulutas varsti [[Inglise-Vene sõda (1807–1812)|sõja Suurbritanniale]] ja pärast brittide rünnakut [[Kopenhaageni lahing (1807)|Kopenhaagenile]] ühines [[Taani-Norra]] sõjaga Napoleoni poolel (''[[Kahuripaatide sõda]]''), avades teise rinde Rootsi vastu. Lühike Briti ekspeditsioon [[John Moore (Briti armee ohvitser)|John Moore]]'i juhtimisel saadeti kaitsma Rootsit (mais 1808) võimaliku Prantsuse-Taani sissetungi vastu.

 

 

== Vaata ka ==

* [[Napoleoni sõjad]]

* [[Kolmanda koalitsiooni sõda]]

* [[Poolsaare sõda]]

* [[Viienda koalitsiooni sõda]]