'''Lauri Kärk''' (sündinud [[1954]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] filmiajaloolane ja -kriitik.
Kärk õppis ja lõpetas 1979aastal [[1973]] [[Tartu 5. Keskkool]]i<ref>http://www.tamme.tartu.ee/vilistlased/</ref> ja aastal [[1979]] filmiteaduse erialal Üleliidulise Kinematograafia Instituudi Moskvas. 1977. aastast alates on ta avaldanud kokku üle 500 filmialase kirjutise, nii [[Teater. Muusika. Kino]]s ja [[Sirp (ajaleht)|Sirbis]] kui [[Postimees|Postimehes]] (nendest on ka ilmunud artiklitekogumik nimega ”Pildi sisse minek. Filmikirjutisi Tšehhovist virtual reality’ni 1977-1999”), samuti teinud kaastööd [[Eesti entsüklopeedia]]le (50 märksõnaartiklit). Kirjatööd on olnud fokuseeritud nii eesti nüüdisfilmi arengutele kui maailma filmikunsti suurkujude loomingule. Filmiajaloo süstemaatilise õpetamisega alustas Kärk Tartu Ülikoolis 1990/91 õppeaastal.
Kärk on ka töötanud stuudios [[Tallinnfilm]] mängu- ja animafilmide toimetajana, näiteks sellistel filmidel nagu [[Leida Laius]]e ja [[Arvo Iho]] ”[[Naerata ometi]]” (1985), [[Sulev Keedus]]e ”Ainus pühapäev” (1990) ja [[Riho Unt|Riho Undi]] ”[[Kapsapea (multifilm)|Kapsapea]]” (1993).
2013. aastal valiti Värk Eesti Filmi Instituudi nõukogu aseesimeheks.
