Alternatiivraha: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
Alternatiivraha puhul on tegemist [[võlaõigusseadus]]e §-s 917 nimetatud [[väärtpaber]]itega (enamasti §-s 918 nimetatud esitajaväärtpaberitega), mille põhitunnuseks on see, et väärtpaberi eest on õigus saada ainult kindlat kaupa või teenust, st väärtpaber ei ole üldkäibes. Selliste väärtpaberite väljastamise kohta piirangud puuduvad, st et väljastajaks võib olla nii eraisik, MTÜ kui ka [[kohalik omavalitsus]].
2011. aasta 1. detsembrist alates annab [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] ringlusse ühistusisest maksevahendit [[Eesti veksel]], mis toimib liikmetevahelise kaubanduse soodustamise põhimõttel. Veksli väärtus kaubandustehingutes on 1:1 euroga, kuid [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] müügipunktidest on veksleid võimalik soetada hinnaga 1 veksliühik = 0.90 eurot. See annab ühistu liikmele kaasliikmete ärides 10% püsisoodustuse ning suunab liikmed tarbima üksteise kaupu ning teenuseid. <ref name=veksel>[http://www.
==Vaata ka==
| |||