Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 1128 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:FilmStrip.jpg|thumbpisi|Filmilint]]
{{keeletoimeta}}
'''Filmilint''' ehk '''film''' on [[fotograafia]]s ja [[film]]ide tegemiseks kasutatav õhuke elastne lint. Eristatakse mustvalgeid ja värvilisi [[positiivfilm|positiiv-]] ningja [[negatiivfilm]]e ning värvilisi [[pöördfilm]]e.
[[Pilt:FilmStrip.jpg|thumb|Filmilint]]
'''Filmilint''' ehk '''film''' on [[fotograafia]]s ja [[film]]ide tegemiseks kasutatav õhuke elastne lint. Eristatakse mustvalgeid ja värvilisi [[positiivfilm|positiiv-]] ning [[negatiivfilm]]e ning värvilisi [[pöördfilm]]e.
 
Filmilindi alus on õhuke, läbipaistev elastne lint, mida nimetatakse põhimikuks ja mis oli esialgu valmistatud [[nitrotselluloos]]ist, tänapäeval [[atsetüültselluloosist]] või [[polüester|polüestrist]]. Põhimik on kaetud [[valgustundlik kiht|valgustundliku kihiga]], mida nimetatakse emulsiooniks[[emulsioon]]iks.
 
Filme toodetakse eri riikides erinevaerinevate sihtotstarbega[[standard]]ite ja erineva valgustundlikusega vastava riigis kehtivale standardilejärgi ([[GOST]], [[DIN]], [[ASA]] või, [[ISO]]).
 
Enamlevinud filmilintide laiused on 8, 2 x 82×8, 16, 35, 60 ja 70 mm. Fotograafias kasutatakse tavaliselt 35 ja 60 mm laiusi filme ning tasafilmi ehk fotoplaate mõõtudes 9x129×12, 10x1510×15, 13x1813×18, 18x2418×24, 24x3024×30 ja 30x4030×40. Tasafilm on kasutusel ka meditsiinis[[meditsiin]]is, röntgenipiltide[[röntgenipilt]]ide tegemisel.
 
Fotoaparaadis või filmikaameras [[säritus|säritatud]] (valgustatud) ja hiljem [[laboratoorium]]is keemiliselt töödeldud filmilinti nimetatakse ilmutatud [[negatiivfilmilmutamine|ilmutatud]]iks negatiiv- või [[positiivfilm]]ikspositiivfilmiks ehk [[diapositiivfilm]]iks ehk slaidifilmiks sõltuvalt filmi lähtematerjalist.
 
Pöördfilmi puhulerimenetlus võimaldab erimenetlus ilmutada sama filmimaterjali nii ilmutada negatiivfilmiks, kui pöörata töödeldavat filmi ilmutusprotsessis valgustades positiivfilmiks. Diapositiivide ehk slaidifilmideDiapositiivfilmide filmimaterjal on tavaliselt pöördfilm.
 
Filmilint on vastavalt vajadusele kastavaliselt ühest või mõlemast äärisest [[perforatsioon|perforeeritud]], kuid toodetakse ka perforeerimata filmilinte (60 mm). Kinotööstuses lisatakse perforatsiooniaukude ja kaadri vahele jäävale alale erinevad [[heli|heliribad]]ribad.
 
== Ajalugu ==
 
Esimesena hakkas läbipaistvat ja painduvat filmilinti tootma [[Eastman Kodak]] [[1889]]. See oli valmistatud [[tselluloid]]ist. Samal aastal valmistas Kodak esimesed [[fotograafiline film|fotograafilised filmid]]. Nendes ei vahetunud kaadrid automaatselt, vaid neid tuli ükshaaval eraldi vahetada.
 
[[Thomas Henry Blair]] oli Kodaki esimene konkurent. Blair hakkas filmilinti tootma [[1891]]. 5 aasta jooksul varustas Blair filmilindiga ka [[Thomas Alva Edison]]i tema eksperimentides [[kinetoskoop|kinetoskoobiga]]. Patendivaidluste tõttu kolis Blair [[1893]] [[Suurbritannia]]sse ja jätkas tegevust seal, varustades filmilindiga [[Euroopa]] filminduse pioneere, sealhulgas vendasid Lumiere'e.
 
Alates [[1895]] tootis Kodak filmirulle, kus oli 20 m filmilinti, aga Blair 23 m pikkuse filmilindiga filmirulle. Praktiliseks kasutamiseks jäid need kiiresti lühikeseks. [[American Mutoscope and Biograph]] hakkas [[1899]] tootma filmirulle, milles oli 300 m filmilinti.
 
Katseid toota filmilinti [[värvifilm]]i jaoks hakati tegema juba [[19. sajand]]i lõpus, aga müügiks hakati seda tootma alles [[1908]]. Laiatarbekaubaks muutus see alles siis, kui Kodak tõi [[1935]] turule 16 mm ja [[1936]] 8 mm filmilindi [[Kodachrome]].
 
==Vaata ka==
26 583

muudatust