Ousia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kamma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kamma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''''Ousia''''' (ka: ''usia'', ''oysia''; [[vanakreeka keel]]es ''οὐσία''; [[eesti keel]]es 'olemus, olevus, olemine', [[ladina keel]]es ''[[essentia]]'', [[saksa keel]]es ''das Wesen'') on [[vanakreeka filosoofia]] üks kesksemaidolulisemaid tunnussõnu või [[mõiste]]idsõnu.
 
Sõna võttis filosoofilises tähenduses kasutusele [[Platon]], kellega polemiseerib ''ousia'' tähenduse üle tema õpilane [[Aristoteles]].
7. rida:
Kas Platon kasutab sõna ''ousia'' abstraktses tähenduses olemise kui sellise kohta, selle üle uurijate seas vaieldakse.
 
Sõna ''Ousiatousia'' tõlgitakse filosoofilises kontekstis enamasti "[[olemus]]eks", mis on moodustatud [[ma-inifinitiiv]]ist "olema" ja tuletisliitest "-us". Keeleliselt täpsem oleks lähtuda [[oleviku kesksõna]] vormist "olev" ja tuletisliitest, mis annaks tõlkeks "[[olevus]]". Selle tõlke eeliseks on ''ousia'' jäämine seotuks olevaga ja antiikfilosoofia konteksti jaoks liigse abstraktsuse vältimine ([[infinitiiv]] on sõnatuletuse aluseks liiga ebamäärane), kuigi "olevust" kasutatakse peamiselt [[olend]]i tähenduses.
 
Olevus/olemus oleks seega see, mis kuulub oleva juurde selle määratletusena mis-olu mõttes (nt "selle oleva, so leivanoa olevus on lõigata leiba"). ''Ousia'' tähendusväli vanakreeka keeles kätkeb endas ka inimesele vajalikke asju nagu majapidamises kasutatavaid tööriistu, kogu maist vara, st inimese pärust, mistõttu olevus/olemus on [[loomus]]est inimlikum ja võiks olla see, mille kaudu inimene asjade loomusele läheneb või end nende suhtes mõistab.