Uus-Prantsusmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisan viited teksti
indiaani rahvaste nimede parandused →‎Varased avastusretked (1523–1650ndad)
25. rida:
Teine varajane Prantsuse katse rajada asula Põhja-Ameerikas oli [[Fort Caroline]], mis rajati aastal 1564 kohas, kus praegu on [[Jacksonville]] ([[Florida]]). [[Hugenotid|Hugenottide]] varjupaigana kavandatuna asutati Fort Caroline [[René Goulaine de Laudonnière]]'i ja [[Jean Ribault]]' juhtimisel. See rüüstati [[Hispaania|hispaanlaste]] poolt eesotsas [[Pedro Menéndez de Avilés]]iga, kes seejärel rajasid 20. septembril 1565 [[St. Augustine (Florida)|San Agustín]]i asula.
 
[[Acadia]] ja [[Kanada (Uus-Prantsusmaa)|Kanada]] olid tol ajal asustatud [[Põhja-Ameerika põlisrahvad|Põhja-Ameerika põlisrahvaste]] hulka kuuluvate [[algonkinidalg`onkinid|algonkinitegaalg`onkinitega]] (rändrahvas) ja [[irokeesid|irokeesidega]] (paikne rahvas). Need maad olid täis kasutamata ja väärtuslikke loodusrikkusi, mis meelitasid kogu Euroopat. 1580-ndateks aastateks olid loodud Prantsuse kaubakompaniid ja prahitud laevad karusnahkade veoks. Paljust, mis sel ajal kohalike ja eurooplaste vahel juhtus, pole teada ajalooliste ürikute puudumise tõttu.<ref name=Roger/>
 
Varajased katsed luua püsiasustust ebaõnnestusid. Aastal 1598 loodi kaubapunkt [[Sable Island|île de Sable]]'il, Acadia rannikul, kuid seda ei saatnud edu. Aastal 1600 loodi kaubapunkt [[Tadoussac]]is, kuid vaid viis asunikku elasid talve üle.<ref name=Roger/> Aastal 1604 loodi asula [[Saint Croix Island (Maine)|Saint Croix saarel]] François lahes ([[Fundy laht]]), mis aastal 1605 viidi üle [[Habitation at Port-Royal|Port-Royal]]i.<ref name=Roger/> See hüljati aastal 1607, taasasustati aastal 1610 ja hävitati aastal 1613, pärast mida suundusid asunikud lähiümbrusse, luues asundusi, mis kõik kokku said tuntuks kui [[Acadia]], ja selle asunikud kui [[akaadialased]].<ref name=Roger/>
35. rida:
Aastal 1608 asutasid [[Pierre Dugua de Mons]] ja [[Samuel de Champlain]] [[Henri IV]]-nda rahalisel toel 28 mehega [[Québec (linn)|Québec]]i linna, teise püsiva Prantsuse asunduse [[Kanada, Uus-Prantsusmaa|Kanada]] koloonias.<ref name="Grenon"/><ref name="Liebel"/><ref name="Binot"/> Koloniseerimine oli aeglane ja raske. Paljud asunikud surid karmi ilma ja haiguste tõttu varakult. Aastal 1630 oli siin vaid 103 kolonisti, kuid aastaks 1640 jõudis rahvaarv 355-ni.<ref name="Statcan"/>
 
Champlain asus niipea kui võimalik liitu piirkonna algonkinialg`onkini ja [[Innu´innud|montagnais´innu]] rahvastega, kes olid sõjas [[irokeesid]]ega. Aastal 1609 rändas Champlain koos kahe teise prantslasega algonkinialg`onkini, montagnais´innu ja [[huroonid|hurooni]] liitlaste saatel Saint Lawrence'i orust lõunasse [[Champlaini järv]]eni, kus ta osales otsustavalt lahingus irokeeside vastu, tappes kaks irokeeside pealikku esimese lasuga oma [[haakpüss]]ist. See sõjaline tegutsemine irokeeside vastu kindlustas Champlaini positsiooni suhtes Uus-Prantsusmaa [[Huroonid|hurooni]] ja algonkinialg`onkini liitlastega, mis oli karusnahakaubanduse toimimiseks elutähtis.<ref name="Douglas Hunter 2000, pp. 240"/>
 
Suurema osa sajandi vältel toimusid irokeeside ja prantslaste kokkupõrked reas rünnakutes ja karistusretkedes.<ref name="Douglas Hunter 2000, pp. 240"/> Champlain
pani ka noori prantsuse mehi elama pärismaalaste sekka, et õppida nende keelt ja tavasid ja aidata prantslastel kohaneda eluga Põhja-Ameerikas. Need mehed, tuntud kui ''[[coureurs des bois]]'' (metsades jooksjad) (nagu [[Étienne Brûlé]]), laiendasid Prantsuse mõju lõunasse ja läände [[Suur järvistu|Suure järvistuni]] ning [[Huroonid|hurooni]] hõimudeni, kes seal elasid.
 
Esimese mõnekümne aasta jooksul oli koloonia prantsuse populatsiooni suuruseks vaid paarsada inimest, samas kui [[Inglise koloniaalimpeerium|Inglise kolooniad]] lõunas olid märksa suuremad ja rikkamad. [[Louis XIII]]-nda nõunik [[Kardinal Richelieu]] soovis teha Uus-Prantsusmaa sama tähtsaks kui Inglise kolooniad. Aastal 1627 asutas Richelieu Uus-Prantsusmaale investeerimiseks [[Uus-Prantsusmaa kompanii]], lubades maatükke sadadele uutele asunikele ja lubades muuta Kanada tähtsaks [[Merkantilism|kaubandus]]- ja [[põllumajandus]]kolooniaks.<ref name="Knecht 1991 165"/>
 
Champlain nimetati [[Uus-Prantsusmaa kuberner]]iks. Seejärel keelas Richelieu mitte[[Katoliku kirikkatoliiklus|katoliiklastel]] seal elamise. [[Protestantism|Protestantidel]]t nõuti oma usust taganemist Uus-Prantsusmaale elama asumise eeltingimusena; paljud otsustasid seejärel kolida elama Inglise kolooniatesse.<ref name="Knecht 1991 165"/>
 
Katoliku kirik ja misjonärid, nagu ''[[récolletsfrantsiskaanid]]'' ja [[jesuiidid]], seadsid ennast asumaal kindlalt sisse. Richelieu kehtestas ka [[Uus-Prantsusmaa senjöörisüsteem|senjöörisüsteem]]i, pool-[[Feodalism|feodaalse]] talupidamise süsteemi, mis jäi Saint Lawrence'i orule iseloomulikuks kuni 19. sajandini. Kuigi Richelieu jõupingutustest polnud eriti kasu Prantsuse kohaloleku suurendamiseks Uus-Prantsusmaal, sillutasid need teed hilisemate jõupingutuste edule.<ref name="Knecht 1991 165"/>
 
Samal ajal hakkasid Inglise kolooniad lõunas tegema rüüsteretki Saint Lawrence'i orgu ning aastal 1629 vallutasid nad Québeci enda ja hoidsid seda kuni aastani 1632.<ref name=Michael /> Champlain tuli sel aastal Kanadasse tagasi ja soovis, et Sieur de Laviolette rajaks uue kaubavahetuspunkti [[Trois-Rivières]]'is, mis sai teoks aastal 1634. Champlain suri aastal 1635.
56. rida:
Prantsuse katoliku kirik, mis oli pärast Champlaini surma kõige mõjuvõimsam jõud Uus-Prantsusmaal, tahtis koloonias rajada [[Utoopia|utoopilise]] [[Kristlane|kristlaste]] kogukonna.<ref name="LiShenwen"/> Aastal 1642 rahastas see [[Paul de Chomedey]] juhitud asunikegruppi, kes asutasid Saint Lawrence'i jõe ülemvoolul Ville-Marie, tänapäeva [[Montréal]]i eelkäija.<ref name="Miquelon"/> 1640. aastate vältel käisid jesuiitlikud misjonärid läbi Suure järvistu piirkonna ja pöörasid palju huroone ristiusku. Misjonäridel tekkis tüli irokeesidega, kes ründasid sageli Montréali.
 
1649. aastaks oli nii jesuiitide misjon kui ka huroonide ühiskond [[Koprasõjad|irokeeside sissetungides]] peaaegu täielikult hävitatud (vaata [[Kanada märtrid]]). Aastal 1653 tegitegid [[Irokeesid|onondaga]] hõimirokeesid Uus-Prantsusmaale rahupakkumise ja jesuiitide ekspeditsioon [[Simon Le Moyne]]'i juhtimisel rajas aastal 1656 [[Sainte Marie irokeeside seas|Sainte Marie de Ganentaa]]. Jesuiidid olid sunnitud aastal 1658 misjoni hülgama, sest vaenutegevus irokeesidega jätkus.
 
[[Transport|Transpordi]] taristu Uus-Prantsusmaal oli peaaegu olematu, väheste teede ja kanalitega. Kanalid olid sõltuvalt aasta-ajast kuni 3 miili pikad ja paadid olid kitsad ja lihtsad. Seega oli peamiseks liikumisviisiks kanuutransport