Uus-Prantsusmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Teine varajane Prantsuse katse rajada asula Põhja-Ameerikas oli [[Fort Caroline]], mis rajati aastal 1564 kohas, kus praegu on [[Jacksonville]] ([[Florida]]). [[Hugenotid|Hugenottide]] varjupaigana kavandatuna asutati Fort Caroline [[René Goulaine de Laudonnière]]'i ja [[Jean Ribault]]' juhtimisel. See rüüstati [[Hispaania|hispaanlaste]] poolt eesotsas [[Pedro Menéndez de Avilés]]iga, kes seejärel rajasid 20. septembril 1565 [[St. Augustine (Florida)|San Agustín]]i asula.

 

 

Varajased katsed luua püsiasustust ebaõnnestusid. Aastal 1598 loodi kaubapunkt [[Sable Island|île de Sable]]'il, Acadia rannikul, kuid seda ei saatnud edu. Aastal 1600 loodi kaubapunkt [[Tadoussac]]is, kuid vaid viis asunikku elasid talve üle.<ref name=Roger/> Aastal 1604 loodi asula [[Saint Croix Island (Maine)|Saint Croix saarel]] François lahes ([[Fundy laht]]), mis aastal 1605 viidi üle [[Habitation at Port-Royal|Port-Royal]]i.<ref name=Roger/> See hüljati aastal 1607, taasasustati aastal 1610 ja hävitati aastal 1613, pärast mida suundusid asunikud lähiümbrusse, luues asundusi, mis kõik kokku said tuntuks kui [[Acadia]], ja selle asunikud kui [[akaadialased]].<ref name=Roger/>

Aastal 1608 asutasid [[Pierre Dugua de Mons]] ja [[Samuel de Champlain]] [[Henri IV]]-nda rahalisel toel 28 mehega [[Québec (linn)|Québec]]i linna, teise püsiva Prantsuse asunduse [[Kanada, Uus-Prantsusmaa|Kanada]] koloonias.<ref name="Grenon"/><ref name="Liebel"/><ref name="Binot"/> Koloniseerimine oli aeglane ja raske. Paljud asunikud surid karmi ilma ja haiguste tõttu varakult. Aastal 1630 oli siin vaid 103 kolonisti, kuid aastaks 1640 jõudis rahvaarv 355-ni.<ref name="Statcan"/>

 

 

Suurema osa sajandi vältel toimusid irokeeside ja prantslaste kokkupõrked reas rünnakutes ja karistusretkedes.<ref name="Douglas Hunter 2000, pp. 240"/> Champlain

 

Esimese mõnekümne aasta jooksul oli koloonia prantsuse populatsiooni suuruseks vaid paarsada inimest, samas kui [[Inglise koloniaalimpeerium|Inglise kolooniad]] lõunas olid märksa suuremad ja rikkamad. [[Louis XIII]]-nda nõunik [[Kardinal Richelieu]] soovis teha Uus-Prantsusmaa sama tähtsaks kui Inglise kolooniad. Aastal 1627 asutas Richelieu Uus-Prantsusmaale investeerimiseks [[Uus-Prantsusmaa kompanii]], lubades maatükke sadadele uutele asunikele ja lubades muuta Kanada tähtsaks [[Merkantilism|kaubandus]]- ja [[põllumajandus]]kolooniaks.<ref name="Knecht 1991 165"/>

 

 

 

Samal ajal hakkasid Inglise kolooniad lõunas tegema rüüsteretki Saint Lawrence'i orgu ning aastal 1629 vallutasid nad Québeci enda ja hoidsid seda kuni aastani 1632.<ref name=Michael /> Champlain tuli sel aastal Kanadasse tagasi ja soovis, et Sieur de Laviolette rajaks uue kaubavahetuspunkti [[Trois-Rivières]]'is, mis sai teoks aastal 1634. Champlain suri aastal 1635.

Prantsuse katoliku kirik, mis oli pärast Champlaini surma kõige mõjuvõimsam jõud Uus-Prantsusmaal, tahtis koloonias rajada [[Utoopia|utoopilise]] [[Kristlane|kristlaste]] kogukonna.<ref name="LiShenwen"/> Aastal 1642 rahastas see [[Paul de Chomedey]] juhitud asunikegruppi, kes asutasid Saint Lawrence'i jõe ülemvoolul Ville-Marie, tänapäeva [[Montréal]]i eelkäija.<ref name="Miquelon"/> 1640. aastate vältel käisid jesuiitlikud misjonärid läbi Suure järvistu piirkonna ja pöörasid palju huroone ristiusku. Misjonäridel tekkis tüli irokeesidega, kes ründasid sageli Montréali.

 

 

[[Transport|Transpordi]] taristu Uus-Prantsusmaal oli peaaegu olematu, väheste teede ja kanalitega. Kanalid olid sõltuvalt aasta-ajast kuni 3 miili pikad ja paadid olid kitsad ja lihtsad. Seega oli peamiseks liikumisviisiks kanuutransport