Vikipeedia

Öö: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Legobot (arutelu | kaastöö)
49 590 muudatust
P Robot: muudetud 97 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib pimedast ajast; singli kohta vaata artiklit [[Öö (Ott Leplandi singel)]]}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}
[[Pilt:Earthlights dmsp.jpg|rightpisi|thumb|350px|Satelliidilt tehtud piltSatelliidipilt ööselööst. Montaaž eri aegadel tehtud sateliitpiltidest.sateliidipiltidest]]
[[Pilt:Full dark.jpg|Ööpisi|thumbÖö]]
'''Öö''' on ajavahemik, mille jooksul [[taevakeha]] ([[planeet]] või tema kaaslane) pinnase kindlapinna punkti jaoks on valguse peamine allikas ([[päike]], [[täht]]) [[horisont|horisondist]]i allpool.
 
Öö kestvuskestus sõltub [[laiuskraad]]ist, ja taevakeha telje nurgast [[orbiit|orbiidi]] pinna suhtes ning nurgast telje ja tähele suuna vahel. Öö vastand on [[päev]],. taevakehadeTaevakehade öö- ja päevakülge eraldab [[terminaator]]. Kui taevakeha pöörlemistelg ei asu orbiidiga risti, siis muutub öö pikkus [[periood]]iliselt.
 
[[Päikesesüsteem]]i [[planeet]]idel on öö väga erineva pikkusega. [[Ööpäev]] kestab [[Veenus]]el 224,7 päeva ja [[Jupiter]]il 9 tundi 56 minutit. Öö hõlmab ööpäevast keskmiselt poole.
Kuna Päikesüsteemi planeetide pöörlemistaljed ei asu nende orbiitide pinna suhtes perpendikulaarselt, siis muutub öö pikkus nende tiirlemise ajal aastase perioodilisusega. Päev ja öö on võrdsed [[kevadine pööripäev|kevadisel]] ja [[sügisene pööripäev|sügisesel pööripäeval]], sest Maa telg on [[ekliptika]]le perpendikulaarselt. Suurim vahe päeva ja öö pikkuse vahel on [[talvine pööripäev|talvise]] ja [[suvine pööripäev|suvisel pööripäeval]], kui Maa telg on suurima nurga all ekliptika suhtes.▼
 
▲Kuna Päikesüsteemi planeetide pöörlemistaljed ei asu nende orbiitide pinna suhtes perpendikulaarselt, siis muutub öö pikkus nende tiirlemise ajal aastase perioodilisusega. Päev ja öö on võrdsedvõrdse pikkusega [[kevadine pööripäev|kevadisel]] ja [[sügisene pööripäev|sügisesel pööripäeval]], sestkui Maaplaneedi telg on [[ekliptika]]lega perpendikulaarseltristi. Suurim vahe päeva ja öö pikkuse vahelerinevus on [[talvine pööripäev|talvisetalvisel]] ja [[suvine pööripäev|suvisel pööripäeval]], kui Maa telg on ekliptikaga suurima nurga all. Talvisel ekliptikapööripäeval on öö kõige pikem ja suvisel pööripäeval kõige suhteslühem.
Pärast talvist [[pööripäev]]a muutub öö [[põhjapoolkera]]l lühemaks ja [[lõunapoolkera]]l pikemaks. Vastupidiselt talvisele pööripäevale muutub suvine pööripäev pikemaks ja lõunapoolkeral lühemaks.
 
[[Polaarjoon]]iest jakõrgemal [[pooluslaiuskraad]]e vahelil võib öö kesta üle [[ööpäev]]a,ööpäeva. seeSeda onnimetatakse [[polaaröö]]ks. [[Astronoomia]]Kõrgetel seisukohastlaiuskraadidel esinebjõuab öösuvel kuikogu päikeöö onjooksul horisondimaapinnale suhteshajunud ülevalgus. 18Seda kraadinimetatakse nurga[[valge allöö|valgeks ööks]]. Kui päiketalvel on horisondimingis allpiirkonnas polaaröö, agasiis temasuvel hajutatudesineb valgus jõuabseal vaatlejatolukord, onkus öö täielikult puudub. Seda nimetatakse [[hämarikpolaarpäev]]aks.
 
Taevakehad saavad energiat põhiliselt [[soojuskiirgus]]e kaudu oma päikeselt. Öösel, kui valgust pole, on [[temperatuur]] seetõttu üldiselt madalam kui päeval. Taevakehadel on kõige suuremad temperatuurierinevused tavaliselt nendes piirkondades, kus esinevad polaaröö ja -päev. [[Ekvaator]]i lähedal, kus päeva ja öö pikkuses suuri erinevusi ei ole, kõigub temperatuur aasta jooksul vähem.
Kõrgemates laiuskraadides on suvel kogu öö jooksul hajutatud valgus. See on [[valge öö]].
 
Kui päike on horisondi all, aga tema hajunud valgus jõuab vaatlejat, on [[hämarik]]. Eristatakse kolme tüüpi hämarikku:
* '''tsiviilhämarik''' on siis, kui päike on 0 kuni 6 kraadi allpool silmapiiri
* '''nautiline hämarik''' on siis, kui päike on 7 kuni 12 kraadi allpool silmapiiri
* '''astronoomiline hämarik''' on siis, kui päike on 13 kuni 18 kraadi allpool silmapiiri.
 
== Mõju elule ==
 
Öösel ei jõua maapinnale peaaegu üldse valgust. Sellepärast on öösiti valgustundlikust meelest ehk [[nägemine|nägemisest]] vähe kasu. Loomad, kellel nägemine on eriti hästi arenenud, tavaliselt [[magamine|magavad]] öösiti.
 
Mõned loomad, vastupidi, on öösiti eriti aktiivsed. Neid nimetatakse [[ööloom]]adeks. Mõned nendest, näiteks [[öökull]]id, on kohastunud nägema eriti väheses valguses. Sellistel loomadel on tüüpiliselt suured [[silm]]ad. Mõned ööloomad on täiesti [[pime]]dad ja liiguvad teisi meeli kasutades, milleks võib olla [[kajalokatsioon]].
 
[[Taim]]ed kasutavad valgust [[fotosüntees]]iks. Öösiti fotosüntees peaaegu lakkab. Seetõttu toimuvad ka taimedes öösiti mitmesugused muutused, näiteks on tüüpiline, et [[õistaim]]ed sulgevad ööseks oma [[õis|õied]].
 
== Vaata ka ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Öö"