Loomus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Redigeerimine |
PResümee puudub |
||
22. rida:
[[Herakleitos]] kinnitab, et "loomus armastab varjuda" (fragment 123), mis viitab sellele, et loomus pole kergesti määratlusse haaratav ja on loomu poolest käest libisev. Samas võtmes võib lugeda [[Platon]]i "[[Phaidros]]est", kus on juttu [[retoorika]] kui õpetatava kunsti alustest:
:"Kas ei tule mistahes asja ''loomuse'' üle järele mõtelda nii? Esiteks: kas see, mille suhtes me soovime saada meistriks ja suuteliseks selleks tegema ka teist, on lihtne või paljuvormiline. Seejärel: kui on lihtne, uurida tema ''loomupärast'' väge, millega ta võib mõjutada mõnd teist või alluda tolle mõjule. Kui tal aga on palju vorme, need loendada ja nii nagu iga ühese puhul, vaadata iga üksiku vormi puhul, kuidas see ''loomu poolest'' midagi teeb või kuidas ja mille mõjule allub. /---/ Pigem on selge, et kui keegi õpetab kellelegi kõnesid oskuslikult, näitab ta tollele täpselt selle ''loomuse'' ''olemust'', millele kõne saab olema suunatud. /---/ Sest seda me nimetamegi "''loomuse näitamiseks''"." (270c-271a):
"Loomust näidatakse" läbi olemuse (''ousia''). Olemus on see, mis miski on ja piiritleb ta sellena, mis ta on. Seega võib arvata, et olemus on teoreetilisem ja määratlusega hõlmatavam kui loomus, mis on pigem filosoofiliste määratluste suunajaks kui nende määratluste kandjaks mõtlemises.
| |||