Vastseliina piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida:
'''Vastseliina piiskopilinnuse''' ([[saksa keel|saksa]] ''Neuhausen'') varemed asuvad [[Vana-Vastseliina]] külas umbes 5 km kaugusel [[Vastseliina]] alevist [[Vastseliina vald|Vastseliina vallas]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] strateegiliselt tähtsas kohas [[Piusa jõgi|Piusa jõe]] kõrgel kaldal kohas, kus [[Meeksi oja]] Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega. Lõunast kaitses teda [[kaitsekraav]].
 
==Linnuse ajalugu==
Teadaolevatel andmetel alustati Vastseliina [[linnus]]e ehitamist [[Tartu piiskopkond]]a piirikindlusena [[Maarja kuulutamise päev]]al [[25. märts]]il [[1342]]. Siis pühitseti linnus [[Neitsi Maarja]]le ja linnust hakati kutsuma tema auks ''Frouwenborch''iks või ''Frauenburg''iks. Alles hiljem hakkas linnuse nimena esinema ''Novum castrum'' ehk ''Neuhausen'' (uus linnus), mis võib-olla tuli kasutusele, eristamaks Vastseliinat vanemast [[Kirumpää piiskopilinnus]]est. Siit ka maakeelne ja venelaste ''novõi gorodok''.
 
19. rida ⟶ 20. rida:
Vastseliina linnus asus vana [[Riia]]–[[Pihkva]] kaubatee ääres. Peale selle etendas ta tähtsat osa ka [[palverännak]]ute sihtpunktina.
 
[[Liivi sõda]] algas linnusele õnnetult, milles linnust süüdistada ei saa. Nimelt olid suured kahtlused [[Tartu piiskop]]i [[Hermann II Wesel|Hermanus II]] kokkumängu kohta venelastega. Liivi sõja alguses tegutses Vastseliinas piiskopi saadik ja tõlk [[Christoffer Lustfer]], kes pettemanöövriga tahtis linnust venelaste kätte mängida. Sellest saadi teada ja Lustfer vangistati. Ordu pealinnuses [[Võnnu ordulinnus|Võnnus]] tunnistas ta pärast piinamist Tartu piiskopi vastu ja poos ennast vangikongis üles.
 
Nähes, et kavalus ei aita, otsustasid venelased vürst [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel linnuse jõuga võtta. Selleks ajaks olid ka kaitsjad ettevalmistusi teinud. Ordumeister saatis lisajõude ja linnuse ülemaks sai [[Jorgen Uxkel]] (Jürgen Uexküll). [[Vastseliina piiramine (1558)|Esimene tugev rünnak]] toimus [[15. juuni]]l ja lõppes venelastele edutult. Sellest nende hoog aga ei raugenud ja venelased tulid seitsme leeriga linnuse alla, lastes mõned lasud müüri pihta, nii et [[müüritis]] mõningal määral alla varises. Sulased ja kodanikud astusid Jorgen Uxkeli juurde ja nõudsid, et ta linnuse loovutaks, muidu poovad nad ta müüri peale üles. Seetõttu pidi ta linnuse [[1. juuli]]l loovutama. Jorgen Uxkel lahkus koos sugulastega linnusest ja nad riisuti enamuses paljaks. Seejärel tapsid venelased kõik talupojad. Ka väikesed lapsed raiusid nad pooleks ja jätsid sinnapaika.
 
Vastseliina linnus jäi venelaste kätte aastani [[1582]], seega peaaegu sõja lõpuni. Liivi sõja alguses likvideeriti Tartu piiskopkond ja [[1562]] ka Liivi ordu, alistudes [[Poola]]le. Nii ei olnud 1582. aastal olemas enam linnuse rajajaid ja omanikke, kui [[Jam Zapolski vaherahu]]ga VenemaaVene tsaaririigi ja Poola[[Rzeczpospolita]] vahel läks Vastseliina PoolaleRzeczpospolitale. 24 aasta pikkusele venelaste valitsemisele järgnes 43 aasta pikkune [[Poola aeg|Poola võimuperiood]].
 
[[1620]]. aastal [[Rootsi-Poola sõda (1621–1625)|alanud võitlus Poola]] ja [[Rootsi]] vahel Liivimaa pärast olid [[1625]]. aastaks olukorra sedavõrd Rootsi kasuks pööranud, et Vastseliina saadi kätte ilma suuremate purustusteta. Alles aasta enne [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõda]] [[1656]]–[[1658]] algasid linnusel uued kindlustustööd, mille iseloomu ja mahtu ei teata. Samas sõjas sai linnus ühepäevases piiramises [[21. juuli]]l 1656 rängalt kannatada ja alistus veelkord venelastele. 1658. aasta [[Vallisaare vaherahu]] ja [[1661]]. aasta [[Kärde rahu]] tõid Piusa kaldale Rootsi kuninga alamad tagasi. Sel korral viimaseks pooleks sajandiks. [[Põhjasõda]] muutis [[1702]] Vastseliina linnuse varemeteks. Kätte oli jõudnud [[kahur]]vägede ja [[bastion]]ide ajastu, kus Vastseliinal puudusid perspektiivid.
 
Linnuse all asus võlvkelder ja selle peal oli linnuse[[kabel]], kus peeti kiriklikke kombetalitusi. Linnuse kabelis asus püha rist, mida käidi kummardamas. Püha risti kabeli külastus andis 40-päevase patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst [[Innocentius VI]] [[1354]]. aastal.