Erinevus lehekülje "Kukevere" redaktsioonide vahel

Lisatud 1398 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
P (Bot: Migrating 2 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q3467107 (translate me))
}}
'''Kukevere''' on [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Ambla vald|Ambla vallas]].
[[2000]] aasta andmeil elas külas 64 inimest ja [[1. jaanuar]] [[2007]] andmetel 62 inimest.
 
'''KUKEVERE (Kuckofer)'''
Esmakordselt on piirkonda mainitud [[1564]], siis oli seal kaks küla - Kukevere ja Säänla. Kukevere küla kohale rajati [[18. sajand]]i algul [[Kukevere mõis|mõis]] ja ka teise küla nimi muutus Kukevereks. Kukevere mõisa [[kuivati]] on kaunis näide [[Järvamaa]] põhjaosale tüüpilisest [[maakivi]] ja [[Kuru lubidolomiit|Kuru lubidolomiidi]] kooskasutamisest.
Elanike arv 55 (seisuga 1.01.2013)
Kukevere Vanakõrtsis töötas aastatel 1840-1847 kõrtsmikuna [[Eduard Vilde]] romaani "[[Prohvet Maltsvet]]" [[prototüüp]] [[Juhan Leinberg]].
Esmamainimine 1564a.
Pindala 13 km2
 
'''Halduskuuluvus'''
1866 Kukevere vald
1892 Ambla vald
1945 Jäneda Külanõukogu
1963 Lehtse Külanõukogu
1977 Ambla Külanõukogu
1991 Ambla vald
 
'''Küla ajalooline taust'''
Koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. 1725 elas külas 70 inimest. 1977 a. liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne kolhoose olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel sega koor, mis käis ka laulupidudel. Kukeveres tegutses ka Naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann.
 
'''Küla paiknemine'''
Küla asub valla loodeservas piirnedes Ambla valla Märjandi ja Sääskülaga ja Käravete alevikuga. Küla läbib Jägala-Käravete ehk Piibe maantee.
 
'''Vaatamisväärsused'''
Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline graniitrahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja kvartsirikas. Kallakul põhjaküljel on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb mitmeid väiksemaid rahnusid. Läheduses on Jänijõe alguse allikad. Rahnu nimetus “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas.
Piibe maanteelt juhatab teed külla põline mänd. Kukevere mõisa kuivati on kaunis näide Järvamaa põhjaosale tüüpilisest maakivi ja Kuru lubidolomiidi kooskasutamisest. Jaani ja Karja talu maadel on kaks riikliku kaitse all olevat kivikalmet. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “Prohvet Maltsvet” Juhan Leinberg. Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel.
 
Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on [[arheoloogiamälestis]]tena kaitse all kaks [[kivikalme]]t.
Anonüümne kasutaja