Claude Lévi-Strauss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JÄRJESTA |
|||
1. rida:
[[Pilt:Levi-strauss 260.jpg|thumb|Claude Lévi-Strauss (2005)]]
'''Claude Lévi-Strauss''' ([[28. november]] [[1908]] [[Brüssel]] – [[30. oktoober]] [[2009]] [[Pariis]]) oli [[Prantsusmaa]] [[kultuurantropoloogia|antropoloog]], [[etnoloogia|etnoloog]] ja [[müüt|müüdiuurija]], kes võttis [[keeleteadus]]est üle [[strukturalism|strukturalistliku]] mudeli ja tõi sellega antropoloogiasse [[epistemoloogiline pööre|epistemoloogilise pöörde]]. Tema tööd on kõige rohkem mõjutanud [[sugulussuhted|sugulussuhete]],
[[1935]]-[[1939]] viibis Claude Lévi-Strauss [[Brasiilia]]s, õpetades [[São Paulo ülikool]]is [[sotsioloogia]]t ja tehes mitu ekspeditsiooni Brasiilia sisemaale. [[1959]]-[[1982]] oli ta Prantsusmaal [[Collège de France]]’i [[sotsiaalantropoloogia]] professor. [[1973]] valiti ta [[Prantsuse Akadeemia]] liikmeks.
==Elukäik==
Claude Lévi-Strauss sündis [[Belgia]]s, ilmalikus prantsuse-[[judaism|juudi]] perekonnas, ja kasvas üles [[Pariis]]is. [[1926]] hakkas ta [[Pariis ülikool]]is õppima [[õigusteadus]]t ja [[filosoofia]]t, lõpetas ülikooli filosoofia alal [[1931]], läbis neljakuulise [[sõjavägi|sõjaväeteenistuse]] ja töötas siis mõne aasta kooliõpetajana [[Mont-de-Marsan]]i [[lütseum]]is. [[1932]] abiellus ta [[Dina Dreyfus]]iga, kes lõpetas oma filosoofiaõpingud [[1933]], ja 1935 sõitsid nad koos Brasiiliasse, kus Lévi-Strauss asus külalisõppejõuna tööle São Paulo ülikoolis.
São Paulos hakkas Claude Lévi-Strauss õpetama aineid, mille alal ta oli iseõppija. Tema loengud käsitlesid sugulussuhteid, [[totemism]]i, võrdlevat [[sotsioloogia]]t ja mütoloogiat, toetudes peamiselt [[Émile Durkheim]]i, [[Robert Lowie]], [[Arnold Van Gennep]]i ja [[Edvard Westermarck]]i töödele. Claude ja Dina Lévi-Strauss suhtlesid tihedalt brasiilia [[modernism|modernistlike]] kirjanike ja kunstnike rühmaga, mille keskne kuju oli luuletaja, [[rahvamuusika|etnomusikoloog]] ja [[kunstiajalugu|kunstiajaloolane]] [[Mário de Andrade]]. 1935. aasta novembris korraldas ta esimese ekspeditsiooni Brasiilia sisemaale, külastades [[terena]], [[kadiwéu]] ja [[bororo]] külasid; sellel reisil kogutud materjali põhjal valmis Lévi-Straussi esimene etnoloogiline uurimus „Bororo indiaanlaste ühiskonnakorraldusest”.<ref>Claude Lèvi-Strauss, ''Contribution à l’étude de l’organisation sociale des Indians Bororo
1939 tuli Lévi-Strauss Prantsusmaale tagasi ja mobiliseeriti sõjaväkke. Ta teenis [[Maginot' liin]]il [[Luxembourg]]i piiri taga, kus oli sõja esimestel kuudel rahulik. Ümbruskonnas ringi lonkides ja loodust vaadeldes olevat ta oma meenutuste järgi esmakordselt jõudnud strukturalismi filosoofiliste eeldusteni, uurides võilillede halle [[pappus]]i.<ref>Intervjuu Claude Lévi-Straussiga. Jérôme Garcin, ''Boîte aux lettres'', France 3, 1984.</ref> Pärast Prantsusmaa kapituleerumist [[1940]] töötas ta [[Montpellier]]'s õpetajana, kuni juute hakati [[Vichy valitsus]]e statuudi põhjal vallandama. Seejärel sõitis ta [[Senegal]]i ja [[Martinique]]’i kaudu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. Pika laevareisi ajal tutvus ta samas laevas olnud [[André Breton]]iga, kellega tal kujunes „püsiv sõprussuhe tänu kirjavahetusele, mis kestis selle lõputu reisi vältel üsna kaua”.<ref>Claude Lévi-Strauss, ''Nukker troopika''. Tallinn, Varrak, 2001, lk 23.</ref> Peamiseks arutlusaineks oli küsimus, kas [[sürrealism|sürrealistlik]] automatism sobib kokku esteetilise kavatsusega.<ref>Patrick Wilcken, ''Claude Lévi-Strauss: The Poet in the Laboratory''. London, Bloomsbury, 2010, lk 112-113.</ref> Sürrealistlike kunstnikega suhtles Lévi-Strauss ka järgnenud pagulusaastatel.
53. rida:
* [[Hasso Krull]] [http://www.horisont.ee/node/1897 Claude Lévi-Straussi "Strukturaalantropoloogia" arvustus], Horisont 4/2012
{{
[[Kategooria:Antropoloogid]]
[[Kategooria:Prantsuse filosoofid]]
| |||