Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481): erinevus redaktsioonide vahel

}}

'''Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)''' oli relvakonflikt aastatel 1480–1481 ühelt poolt [[Vana-Liivimaa]] riikide ja teiselt poolt [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] ning teda toetanud [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vahel.

==Eellugu==

Piirikonfliktid Vana-Liivimaa, Liivi ordu ja Pihkva vahel tomusid vaheaegadega juba [[1469]]. aastast, kuid pärast [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] poolt väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamisel Moskva võimu alla, [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] liitmist ja asehalduri määramist [[Pihkva vürstiriik]]i, sekkus uue sõjalise jõuna konfliktidesse Pihkva vürstiriigi poolel ka Moskva suurvürstiriik.

 

==Liivimaalaste sõjakäik 1480. aasta alguses==

[[1480]]. aasta [[1. jaanuar]]il ründas suur liivimaalaste sõjasalk Pihkvast lõunapool asuvat [[Võšgorodok]]i ning vallutasid linnuse. 20. jaanuaril alustasid liivimaalaste väed [[Peipsi järv]]e idakaldal asuva [[Gdov]]i linnuse piiramist, mida pommitati suurtükkidega, kuid ei suudetud vallutada. Piirajad rüüstasid linnuseümbruse asula ning lahkusid. Sõjaretke järel pöördusid pihkvalased abi saamiseks [[Moskva suurvürst]]i [[Ivan III]] poole.

==Venelaste vastusõjakäik==

Suurvürst saatis Pihkvasse abijõududeks [[vojevood]] [[Andrei Obolenski]] (Андрея Никитича Ногтя Оболенского) juhtimisel, kes tegid vastusõjakäigu Vana-Liivimaale. [[11. veebruar]]il 1480. aastal Moskva ja nendega ühinenud pihkvalased tungisid Liivimaale, kus nad vallutasid ühe linnuse ja rüüstasid Tartu ümbruses ning naasesid suure sõjasaagi ja vangidega 20. veebruaril Venemaale.

Uue vastusõjakäigu Liivimaale korraldasid Moskva ja Pihkva väed alles 1481. aasta alguses. Veebruarikuus suundus venelaste vägi vojevood vürst Jaroslav Obolenski (Ярослав Васильевич Оболенский) ja Ivan Pleštšejevi (Иван Васильевич Булгака Плещеев), millega ühinesid ka Novgorodi väed, asehalduri vürst [[Vassili Šuiski]] (Василий Фёдорович Шуйски) ja Ivan Staništševi (Иван Зиновьевич Станищев) ja pihkvalaste väesalk [[Vassili Vassiljevitš Blednõi Šuiski]] (Василий Васильевич Бледный Шуйски) juhtimisel.

 

 

1. märtsiks jõudsid vene väed [[Viljandi]]sse ning piirasid ümber [[Viljandi ordulinnus]]e, mis oli 1471. aastast [[Liivi ordumeister|Liivi ordumeistri]] residentsiks. Linnus piirati ümber, kuid ordumeister jõudis ise põgeneda [[Riia]]sse. [[Viljandi piiramine (1471)|Piiramise]] käigus põletasid venelaste väed asula linnuse ümber ning purustasid piiramise käigus suurtükitulega välimise linnusemüüri. Alanud läbirääkimiste käigus, maksid Viljandi elanikud vägedele 2 000 rubla ning venelased võtsid kaasa ka võidu märgiks linnast 8 [[kirikukell]]a.

Sõjategevuse lõpetas [[1. september|1. septembril]] [[1481]]. aastal Novgorodis sõlmitud 10-aastane vaherahuleping, mille kinnitasid [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja Pihkva esindajad ning [[Liivi ordu]] ja [[Suur-Novgorod]]i esindajad. Vaherahulepinguga fikseeriti sõjaeelsed piirid.

{{Panoraampilt|Viljandi ordulinnuse varemed.jpg|1000px|Viljandi ordulinnuse varemed}}

[[Kategooria:Sõjad]]

[[Kategooria:Vana-Liivimaa]]