Vikipeedia

Saksa ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
71. rida:
 
Saksa ordu võimkonda kuulusid 13. sajandil:
*[[Püha Maa|Pühal Maal]], [[Akko|Akkas]] asuv ordukeskus, valdused [[Yafo]], [[Ashkelon]], [[Gaza]], [[Şūr]], [[Tripoli]], kuni [[1291]]. aastani;
* valdused [[Sitsiilia]] saarel ([[Sitsiilia kuningriik]]);
* valdused [[Frangimaa]]l, [[Elsass]]-[[Burgundia ajalugu|Burgundia]]s, [[Lotring]]is, [[Koblenz]]is, [[Hessen]]is, [[Tüüring]]is, [[Saksimaa]]l, [[Vestfaal]]is, [[Buzeins]]is, [[Utrecht]]is;
* valdused [[Frangimaa]]l (Saksamaal);
*valdused [[Austria]]s, [[Wiener Neustadt|Neustadt]], [[Graz]], [[Friesach]]
*valdused [[Itaalia]]s, [[Apuulia]]s
*valdused [[Kreeka]]s
*valdused Armeenias, [[Kiliikia]]s
* [[Preisimaa]];
* valdused [[Vana-Liivimaa]]l
* valdused [[Pürenee poolsaarelpoolsaar]]el
 
Pärast Püha Maa kaotamist 13. sajandi lõpul, koosnes Saksa ordu võimuala kolmest osast:
*Preisimaa valdused (ordu kõrgmeistri asupaik),
*Liivimaa valdused (Liivi Ordu)
*laialipillutatud valdused [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Hispaania]]s, [[Kreeka]]s ja [[Itaalia]]s (allusid Saksa orduharu meistrile).
[[File:Teutonic Order 1410.png|thumb|300px|Saksa ordu valdused aastal 1410, [[Põhja-Euroopa|Põhja-]] ja [[Ida-Euroopa]]s]]▼
 
[[1291]]. aasta järel, kui Akko moslemite kätte langes, toimusid murrangulised sündmused kõigi kolme suure rüütliordu ajaloos. [[Templiordu]]t tabas peatselt (1305–-1312) hukk ning [[hospitaliidid]] olid sunnitud algselt [[Rhodos]]e ja [[16. sajand]]il [[Malta]] saarele ümber asuma.
 
[[14. sajandisajand]]i algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. [[Franciscus de Moliano]] korraldas [[inkvisitsioon]]i ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati [[ketser]]luses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada<ref>[[Anti Selart]]. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002. Lk. 248–250.</ref>.
 
Saksa ordu jaoks oli [[14. sajand]] õitseaeg. Preisimaal arenes kaubandus, mis võimaldas ehitada võimsaid ordulinnuseid ja õitsvaid kaubalinnu. Samas toimus pidevaid sõjakäike [[leedulased|leedulaste]] vastu, millest lisaks ordurüütlitele võtsid osa ka ilmalikud rüütlid [[Prantsusmaa]]lt, [[Itaalia]]st, [[Inglismaa]]lt, [[Saksamaa]]lt ja mujalt. Selline "ristisõjaturism" kestis kuni [[15. sajand]]i alguseni.
 
14. sajandi lõpul ordu välispoliitiline olukord muutus komplitseerituks, kuna [[1386]]. aastal sõlmitud [[Krevo unioon]]iga sõlmiti Poola ja Leedu [[personaalunioon]] ning Leedu suurvürst [[Jogaila]] võttis vastu ristiusu. See tähendas, et ordul kadus ideoloogiline põhjus ristisõdadeks Leedu vastu ([[Leedu-Saksa ordu sõjad]]).
Ordu suurim territoriaalne ulatus oli 14. ja 15. sajandi vahetusel, kui lisaks eelpool loetletud valdustele kuulusid ordu võimu allaall veel [[Neumark]] [[Brandenburg]]is, [[Žemaitija]] ja [[Ojamaa]]. Samal ajal oli
Saksa ordu languse alguseks loetakse [[1410]]. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud [[Grünwaldi lahing|Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut]]. [[1422]]. aastal oli ordu sunnitud [[Melno rahu]]ga Žematijast loobuma.▼
 
▲Saksa ordu languse alguseks loetakse [[1410]]. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud [[Grünwaldi lahing|Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut]]. [[1422]]. aastal oli ordu sunnitud [[Melno rahu]]ga loobuma [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile]] Žematijast loobumaja [[1466]]. aastal [[Kolmeteistkümneaastane sõda|Kolmeteistkümneaastase sõja]] tulemusena [[Poola kuningriik|Poola kuningriigile]], [[Lääne-Preisimaa]] ehk [[Kuninglik Preisimaa|Kuningliku Preisimaa]].
▲[[File:Teutonic Order 1410.png|thumb|300px|Saksa ordu valdused aastal 1410]]
 
===Preisimaa ja Liivimaa kaotamine===
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_ordu"