Novgorodi vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
61. rida:
Esimestel sajanditel pidas Novgorod oma peamiseks vaenlaseks Tveri vürstiriiki, kellega ta piirnes, ja Moskvat liitlaseks, sest neil oli Tveri näol ühine vaenlane. See seisukoht tugevnes, kui Moskva järjest tugevnes ja [[15. sajand]]il järjest endaga piirnevaid maa-alasid liidendas. Moskva eesmärk oli kõigi [[vene]] alade ühendamine ja Novgorod kui suurim konkurent oli tema peamine takistus. Moskva keskendus oma sõjaväe arendamisele, Novgorod pigem [[kaubandus]]ele, jättes sõjaväe nõrgaks.
 
Veebruaris [[1456]] sõlmiti [[Jaželbitsõ leping]], millega kogu Novgorodi [[välispoliitika]] allutati Moskvale ja [[Moskva suurvürst]] sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedust[[Leedu suurvürst]]ilt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. [[14. juuli]]l [[1471]] toimunud [[Šeloni lahing]]us purustas Moskva suurvürsti [[Ivan III]] 5 tuhande meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 tuhande mehelise sõjaväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel [[Ilmen]]ist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. [[1478]] vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Venemaa suurvürstiriigist. [[1485]] liidendas Moskva ka Tveri, Pihkva püsis iseseisvana [[1510]]. aastani.
 
[[1477]]. ja 1478. aastal rüüstasid Ivan III väed Novgorodimaad veel ja [[1478]]. aastal vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Venemaa suurvürstiriigist. [[Novgorodi veetše]] keelati ning Novgorodi iseseisvuse sümbol – [[veetše]] kell, viidi Moskvasse. Novgorodi [[bojaar]]ide massiline [[küüditamine]] toimus veel 1484. ja 1489. aastal.
 
==Kirjandus==