13. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
106. rida:
Eesti ala oli [[1227]]. aastaks Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopi poolt üldjoontes vallutatud ja järgneval kümnendil ka uute võimude vahel ära jagatud, jätkusid ristisõjad lõuna ja ida pool: [[1260. aastad|1260. aastateks]] alistas [[Liivi ordu]] kuralased, [[1290. aastad|1290. aastateks]] semgalid. Konfliktid Vene vürstiriikidega põhjustasid sageli ka sõdu, mis ulatusid Eesti alale. [[1240]]–[[1241]] teostasid Liivi ordu, Taani kuningas [[Valdemar II]] ning [[Tartu piiskopkond]] sõjaretki ida poole, vallutades ajutiselt [[Vadjamaa]] lääneosa ning [[Pihkva]]. Kuid pärast [[1242]]. aasta [[Jäälahing]]ut taastus 1240. aasta eelne olukord ja ehkki liivimaalaste ja venelaste sõjad jätkusid edaspidigi, ei saavutanud kumbki pool kuni [[15. sajand]]i teise pooleni märgatavat ülekaalu, enamasti oli tegemist küllaltki piiratud ulatusega piirisõdadega.
 
*[[1232]] – Pihkva vürsti [[Juri MstislavitšiMstislavitš]]i juhtimisel pihkva vägede sõjaretk [[Vana-Liivimaa|Liivimaale]]
*[[1233]] – Liivimaa vägede ja endise [[Pihkva vürstivürst]]i Jaroslav Vladimirovitši ning Tšernigovi[[Tšernigov]]i bojaaride sõjaretk [[Irboska]]sse, mille nad ka vallutasid
*[[1234]] – Novgorodi vägede sõjaretk Tartule, [[Novgorodi vürst]]i Jaroslavi[[Jaroslav Vsevolodovitš]]i juhtimisel, vaherahu sõlmimine 3 aastaks
*[[1240]] – [[Liivi ordu]], [[Taani kuninga vasallidevasallid]]e ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ning Otepääl asunud pihkvalaste (Jaroslav) vägede sõjakäik Pihkvasse, vallutati peale [[Irboska]] ka veel [[Pihkva]] (Vt. [[Ristisõjad Venemaal]])
*[[1253]] – Liivi orduvägede sõjaretk Pihkvasse, piiramise käigus põletati [[linnus]]t ümbritsev asula; orduväed tõrjuti pihkvalaste poolt koos novgorodlastega [[Narva jõgi|Narva jõe]] taha ning laastati ka sealsed aasuladasulaid
*[[1256]] – [[Kiievi suurvürst]]i [[Aleksander Nevski]] sõjaretk üle Narva jõe, Eestimaale
*[[1262]] – Aleksander Nevski sõlmis sõjalise koostöölepingu [[Leedu kuningasuurvürst]]i [[Mindaugas]]ega, eesmärgiga hävitada [[Liivi ordu]] tugipunktid [[Vana-Liivimaa]]l. Ühise sõjategevuse alguseks pidi olema mõlema osapoole vägede koondumine [[Cēsis|Wenden]]i ordulinnuse alla selle piiramiseks, vallutamiseks ja hävitamiseks, kuid kuna Aleksander Nevski hilines oma vägedega kokkulepitud ajaks, siis ei alustanud sõjategevust ka Leedu suurvürst [[Traidenis]] ning lahkus oma vägedega Leedumaale. Kuu aega hiljem kohale jõudnud Aleksander Nevski koos oma venna [[Andrei II Jaroslavitš|Andrei]]ga piirdusid [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] maade riisumisega ning lahkusid seejärel Venemaale.
*1262 – [[Novgorodi vürst]]i Dmitri Aleksandrovitši juhtimisel pihkvalaste ja [[Polotski vürst]]i Smolenki Konstantini ning Tveri Jaroslavi sõjaretk Tartule
*[[1268]] – pihkvalaste ja novgorodlaste sõjaretk vürstide [[Daumantas]]e ja Dmitri Aleksandrovitši juhtimisel üle Narva jõe ordu ja [[Taani valdused Eestis|Taani kuninga valdustesse]] Virumaal: [[Kunda lahing (1268)|Kunda lahing]] 18. veebruaril Liivi orduvägedega [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] [[Konrad von Mandern]]i juhtimisel, [[Rakvere piiramine (1268)|Rakvere piiramine]] (Rakobor, ''Ракобор'') ning vene väed laastasid maad Tallinnani ja mereäärsetel maadel; samal ajal vallutati ka Tartu
123. rida:
*[[1349]] – orduvägede sõjaretk Pihkvamaale,
[[Image:Baltic Tribes c 1200.svg|thumb|300px|[[Preislased|Preisi hõimude]] ja Balti hõimude asualad ca. 1200 AD. ]]
 
==Sõjad Leedu vürstidega==
*[[1262]] – Aleksander Nevski sõlmis sõjalise koostöölepingu Leedu kuninga [[Mindaugas]]ega, eesmärgiga hävitada [[Liivi ordu]] tugipunktid [[Vana-Liivimaa]]l. Ühise sõjategevuse alguseks pidi olema mõlema osapoole vägede koondumine [[Vidzeme]]s [[Cēsis|Wenden]]i ordulinnuse alla selle piiramiseks, vallutamiseks ja hävitamiseks, kuid kuna Aleksander Nevski hilines oma vägedega kokkulepitud ajaks, siis ei alustanud sõjategevust ka Leedu suurvürst [[Traidenis]] ning lahkus oma vägedega Leedumaale. Kuu aega hiljem kohale jõudnud Aleksander Nevski koos oma venna [[Andrei II Jaroslavitš|Andrei]]ga piirdusid [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] maade riisumisega ning lahkusid seejärel Venemaale.