Redaktsioon: 30. mai 2013, kell 23:58 redigeeri Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust Anakronisme maha ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. juuni 2013, kell 12:48 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust →‎1558 Uuem muudatus →
48. rida: ==Sõja kulg== ===1558=== Vene-Liivi sõda algas [[22. jaanuar]]il 1558, mil Vene väed ületasid [[Аleksei Basmanov]]i juhtimisel Liivimaa piiri [[Kirde-Eesti]]s [[Alutaguse kihelkond\|Alutaguse]] ning endise [[Kaasani ~~khaani~~khaaniriik\|Kaasani khaaniriigi]] [[khaan]] [[Šig-Alei]] juhtimisel [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina]] juures [[Tartu piiskopkond]]a, kus laastasid kuu jooksul maad, kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, [[Paide piiramine (1558)\|kuni Paideni]], sh. [[Narva]] ja [[Tartu]]. Sellele järgnes tsaari poolt välja kuulutatud kahekuuline vaherahu, mille jooksul pidid liivimaalased "[[Tartu maks]]u" tasuma. Ent raha ei saadud õigeaegselt kokku ning [[11. mai]]l [[Narva vallutamine (1558)\|langes venelaste kätte ootamatult]] [[Narva]]. Seejärel polnud tsaar enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi. 1558. aasta suvel järgnes maa sihipärane vallutamine, mil Pihva suunast tungisid Vene väed [[Pihkva]] [[vojevood]]i [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel Tartu piiskopkonda ja venelaste kätte langes nii [[Vastseliina piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiramine (1558)\|Tartu]]<ref>vene [[:ru:Штурм Дерпта\|Штурм Дерпта]]</ref> Pjotr Šuiski oli peale [[Tartu piiskopkond\|Tartu piiskopkonna]] vallutamist<ref>Tartu stiftfoogt [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern\|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469-477]</ref>, ~~kui~~ ka ~~enamik~~sealne asevalitseja (namestnik).<ref>''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA483,M1 lk.483]</ref>. [~~Virumaa~~[Pilt:Tartu 1553.jpg\|pisi\|right\|300px\|Tartu kindlus ([[1553]]st)]] 1558. ~~Augustikuuks~~aasta augustikuuks olid vene vägede poolt vallutatud ka [[Vastseliina linnus\|Vastseliina]], [[Toolse linnus\|Toolse]], [[Rakvere linnus\|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus\|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus\|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva ~~suurvürstiriigi~~tsaaririigi võimu alla järgneva sõjategvuse ajaks. Soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks). 1558. aasta 31. augustil koostati Vilniuses maapäeval ürik, millega Liivi Ordu [[pant]]is mitmed linnused koos piirkondadega, sealhulgas [[Räisaku ordulinnus\|Räisaku]], [[Asti ordulinnus\|Asti]], [[Lutsi ordulinnus\|Lutsi]], [[Võnnu ordulinnus\|Võnnu]], [[Volmari ordulinnus\|Volmari]], [[Vana-Väina ordulinnus\|Vana-Väina]], [[Härgmäe ordulinnus\|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus\|Trikata]], [[Helme ordulinnus\|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus\|Karksi]] linnused ühes läänidega sõja finantseerimiseks Poola kuningale Zygmunt II Augustile.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 - 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 81, 86, 97</ref> Et Liivimaad venelaste eest paremini kaitsta, anti poolakatele eelkõige just idapoolsed linnused ja piirkonnad. 67. rida ⟶ 69. rida: suvi – Moskva suurvürstiriigi vägede kätte langesid ka [[Toolse linnus]], [[Rakvere linnus]] ja mitmed teised kindlused, samuti kogu [[Tartu piiskopkond]], ainsana ebaõnnestub [[Paide]] vallutamine. [[oktoober]]–[[november]] – ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutati [[Rõngu linnus]]. ===1559=== [[1559]]. aasta algul laastasid venelased rängalt [[Läti]]t ning jõudsin välja kuni [[Tallinn]]a, [[Riia]]ni ning [[Kuramaa]]le jõudes välja [[Ida-Preisimaa]] ja [[Leedu suurvürstiriik\|Leedu suurvürstiriigi]] piirile ja Liivimaal sai selgeks, et ilma välisabita venelaste vastu ei saada.

Vene-Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel