Redaktsioon: 5. mai 2013, kell 14:59 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. juuni 2013, kell 13:38 redigeeri eemalda 213.219.76.46 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
41. rida: Järgnev suur ümberehitus toimus hoones [[1908]]. aastal, ent see puudutas vaid interjööre, mis said uusklassitsistliku välimuse. Järgmine suurem restaureerimine toimus 70-ndate lõpus, lähtudes [[1980]]. aasta [[1980. aasta suveolümpiamängud\|suveolümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel\|purjeregati toimumisega Tallinnas]]. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mutspeade maja välisuks ja fassaadil olevad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 90-ndate lõpus. Maja Olavi saalis asub [[Tallinna Linnavalitsus]]e kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik [[Jüri Arrak]]). Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. ~~Pikka~~1965. ~~aega~~aastani kandis ~~ta nimesid~~nime [[Jaan Tombi nimeline ~~Kultuuripalee~~Kultuurihoone\|J.Tombi nimeline Kultuurihoone]]. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J. Tombi nim Kultuuripalee, Mustpeade Majas jaalustas ~~hiljem~~tegevust [[Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee]]. Majas tegutsesid aktiivselt mitmed isetegevuslikud kollektiivid. Neist tuntumad on [[tantsuansambel Sõprus]] (juhendaja [[Ilma Adamson]]), [[segakoor Noorus]], meesansambel [[Vanad sõbrad]], tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja [[Ants Tael]]). ==Vaata ka==

Mustpeade maja: erinevus redaktsioonide vahel