Eesti rahvakalender: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P masintoim using AWB |
|||
17. rida:
Nädalas oli seitse päeva, kuid on oletatud, et varasemal ajal võisid kasutusel olla ka viiepäevased nädalad. Sellistele oletustele annab alust tõsiasi, et nädalapäevade nimetustest on [[reede]] ja [[laupäev]] laenulise päritoluga ning [[neljapäev]]a ja laupäeva ehk vastavalt viiepäevase ja seitsmepäevase nädala eelviimase või viimase päevaga seondub mõneti sarnaseid uskumusi ja kombeid.
Ka kolmapäeva nimetamine kesknädalaks annab selget tunnistust kunagisest viiepäevasest nädalast, mis ulatus esmaspäevast erilise viienda päevani.
Läbi aegade on rahvakalendri keskmes olnud suurte tööde alguse ja lõpu tähistamine, suuremate looduse üleminekute pühitsemine. Nii jagunes aasta kahte ossa: suviseks ajaks, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas, ning talveajaks, mil loomad olid laudas ja põld lume all. Suvehooaega on tavaliselt peetud [[jüripäev]]ast ([[23. aprill]])(enne 1918.aastat 7. mai) [[mihklipäev]]ani ([[29. september]]) (enne 1918.aastat 13.oktoober).
140. rida:
==Välislingid==
*[http://www.utlib.ee/ee/osakonnad/teatmebibl/rahvakombed_full.html Teatmebibliograafiat kalendrikommetest]
▲*[http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php Eesti uuema rahvakalendri tähtpäevade andmebaas]<br>
▲*[http://www.utlib.ee/ee/osakonnad/teatmebibl/rahvakombed_full.html Teatmebibliograafiat kalendrikommetest]<br>
*[http://www.erm.ee/?lang=EST&node=207&parent=204 Ülevaade rahvakalendrist Eesti Rahva Muuseumi veebilehel]
151. rida ⟶ 150. rida:
*[[Eesti riigipühad]], riiklikud tähtpäevad, riigilipu heiskamise päevad
*[[Eesti-Ma Rahwa Kalender]], [[1720]]. aastal [[Tallinn]]as välja antud esimene eestikeelne [[kalender]].
[[Kategooria:Eesti rahvakalender| ]]
| |||