Sonja Henie: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: cs:Sonja Henie |
P typo |
||
18. rida:
Sonja sai oma esimese uisupaari kuueaastaselt pärast pikki tingimisi vanematega, kes pidasid teda liiga nooreks. Nad pakkusid talle tõukekelku. Sonja aga eelistas uiske - ja sai oma tahtmise. Ta õppis uisutama venda jälgides. Enne kui tüdruk sai seitse täis, avaldas ta juba muljet ühele eraklubi liikmele, kes andis Sonjale ka esimest erialast õpetust. Seitsmeaastaselt osales ta oma esimesel võistlusel ja võitis. Auhinnaks sai tüdruk hõbedase pärlmutterpeaga paberinoa.
[[Bergen]]i linna lähedal Finsees asus raudtee ääres vana kaarhall, mille Wilhelm Henie muutis treeningusaaliks, kus sai uisutamisega alustada juba varasügisel. Sonja treenis tagant sundimata rõõmuga hommikust õhtuni. Kust ta seda rõõmu leidis, ei teadnud keegi. Innukalt harjutas tüdrukutirts kohustuslikke figuure. Need oli vaja omandada täielikult,
Aja jooksul muutus tütarlapse keha naiselikuks, kuid tema lapselik naeratus ei kadunud. Kooliskäimine jäi tagaplaanile, kuid mis sellest - Sonja vallutas maailma uiskude, mitte sulepeaga - seda teadis isa Wilhelm hästi. Kaheksa-aastaselt võitis Sonja Norra meistritiitli juunioride klassis ja järgmisel aastal sai temast Norra iluuisutamise tšempion täiskasvanute seas. Ta siirdus Londonisse, kus asus õppima balletti kuulsa vene baleriini Anna Pavlova juhendamisel. Kui Sonja sai kümneseks, viis isa ta [[Sankt Moritz]]isse ja Chamonix'sse, kust täiendati iluuisutamiskunsti. Seal kohtus Henie ka [[Rootsi]] kuulsa tšempioni [[Gillis Grafström]]iga, kellest sai tütarlapse treener.
| |||