Redaktsioon: 15. juuni 2013, kell 09:44 redigeeri Kk (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 673 muudatust →‎Eesti liigid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. juuni 2013, kell 09:48 redigeeri eemalda Kk (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 673 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
20. rida: Enamik võrktiivaliste liikidest on aktiivsed öösel ja lendavad valguse poole, aga paljud võrktiivalised on aktiivsed ka päeval (''Ascalaphidae'' liigid). Võrktiivaliste esi- ja tagatiivad ei talitle lennu ajal koos, ainult ''Hemerobiidae'' liikidel on tiivad varustatud omalaadse mehhanismiga, mis võimaldab mõlemaid tiivapaare lennu ajal siduda ja kasutada ühtse lennusena. Enamik võrktiivalisi lendab halvasti ja suhteliselt lühikesi vahemaid, erandiks on sugukonna ''Ascalaphidae'' esindajad. Kõige väiksemad võrktiivalised kuuluvad [[koivõrklased\|koivõrklaste]] (''Conioterygidae'') sugukonda ja on ~~2-5~~2–5 millimeetrit pikad. Nende nahanäärmed eritavad putuka pinnale vaha. Koivõrklasi tuntakse umbes 250 liiki ja nad on levinud kõikjal, kui Arktika ja Antarktika välja arvata. Võrktiivaliste suurim ja vahest ka tuntuim sugukond on [[sipelgakiillased]] (''Myrmeleontidae''). Sugukonna 2000 liiki elavad sooja ja paraskliimaga aladel. Sipelgakiillaste pikkus on 2 kuni 8 sentimeetrit, tiibade siruulatus 2-17 sentimeetrit. ''Mantispidae'' sugukonna röövritsikalisi meenutavad esindajad elavad esmajoones soojema kliimaga aladel, kuid neid leidub ka parasvöötmes. Sugukonna esindajad on reeglina röövtoidulised. Umbes 400 teadaolevast liigist vääriks märkimist ''Mantispa styriaca'', kes toitub [[huntämblik]]u munadest või noortest isenditest. Ilusaimad silmad võrktiivalistest on ilmselt [[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''). Kiilassilmad on ~~1 - 1~~1–1,5 sentimeetri ~~pikkused~~pikkuse kehaga õrnade võrkjate tiibade ning rohekuldsete silmadega putukad, kelle hulgas on nii taimtoidulisi kui kiskjaid. Sugukonda kuulub umbes 1 400 liiki ja tema esindajad on levinud üle kogu maailma. Eestis ~~esineb~~elab öise eluviisiga [[võsa-kiilassilm]] (''Chrysopa perla''), kelle tiibade siruulatus on umbes 3 sentimeetrit. Kiilassilmade valmikud on kas kiskjad või toituvad õietolmust, nektarist jms. Kõigi võrktiivaliste vastsed on röövtoidulised. Saak surmatakse kiiresti mürgi abil, mida tootvad näärmed asuvad alalõugades. Vastsetele on omane eksogeenne ehk sooleväline seedimine: üla- ja alalõua vahel olevat renni mööda suunavad võrktiivaliste vastsed saaklooma oma seedemahlu. Lahustunud ning poolseedunud toit imetakse seejärel ohvri katetest välja.

Võrktiivalised: erinevus redaktsioonide vahel